Haridusministri ootamatu ja kooskõlastamata otsus rahastada täiendavalt riigigümnaasiumides õppivate noorte koolitoitu, on munitsipaalkoolides õppivate noorte suhtes ebaaus ning inetu. See annab avalikkusele väga segase signaali, justkui hinnataks rohkem gümnasiste, kes õpivad riigikoolides. See on minu hinnangul ebaõiglane.

Haapsalu Viigi koolis lõunat söömas

Loomulikult on tore, kui õpilased saavad maksumaksja kulul sooja koolilõuna, kuid paraku on nii, et suurem osa noori õpib munitsipaalkoolides, kus lapsevanemad peavad koolilõuna tegeliku kulu ja riigi poolt toetatava osa vahe endiselt kinni maksma.

Lihtne on öelda, et omavalitsused leidku nüüd vastuvõetud eelarve tingimustes võimalused täiendavaks koolilõuna toetuseks. Paraku ei ole see kõikjal võimalik. See aga tekitabki olukorra, kus riigikoolide noori koheldaks justkui teistel alustel. Kuigi õiguslikult on kõik korrektne.

Tõsi, on omavalitsusi, kes kompenseerivad juba täna ka gümnaasiumiastme koolitoidu hinnavahe, kuid vaatamata sellele paneb haridus- ja teadusministri äkkotsus ülejäänud omavalitsused keerulisse olukorda.

Kui pidevalt leitakse üleöö raha juurde „oma kulude ümbervaatamise“ teel, siis tekib küsimus, kui palju seal veel nö vabu vahendeid on ning ehk saaks neid kasutada näiteks munitsipaalkoolide investeeringukomponendi suurendamiseks vms. On alatu ja vastutustundetu teha kooskõlastamata otsuseid, mis programmeerivad eelarvesse täiendavaid kulusid, millel pole katet.

Lauri

Umbes poolteist aastat tagasi sai Ajujahist alguse üks vägev idee, mis tänaseks on allalaetav AppStore´st ja GooglePlay´st- mobiilne kliendi- ja maksekaardi platvorm Paype.

Ajujahi pitch. Neil hetkedel oli meil peas pelgalt idee mobiilsest rahakotist…

Oled oodatud teisipäeval, 20.01 kell 11 Solarise keskuse Apollosse Paype ametlikule launchile. See kõik on saanud teoks tänu Heikole, Jannole, Andresele, Robertile, Kalevile, Andreile ja Hardile. Lae aga alla, täiesti tasuta!

http://paype.com

Vaata ka meie uut videot! http://www.paype.com/download

Möödunud nädalal kohtusin Kullamaa öökoolis õpetajate ja õpilastega. Üheks arutelu teemaks oli ka Läänemaa haridusvõrgu tulevik. Kahtlemata on oluline, et meie maakonnas säiliks gümnaasiumihariduse kättesaadavus nii Haapsalus kui ka Põhja- ja Lõuna-Läänemaal.

Lihula tulevik on helge, kuniks on nii tublisid noori tegijaid!

Riigikogu kultuurikomisjon toetas teisipäevasel istungil spordipoliitika põhialuseid kuni aastani 2030.

„Spordipoliitika põhialused on oluline alusdokument, mis annab suunised spordipoliitika elluviimiseks riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide koostöös. See on nagu teetähis, kust edasi liikuda,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

„Pärast nende strateegiliste eesmärkide kinnitamist Riigikogus saab hakata lahendama rakenduslikke küsimusi nagu näiteks liikumisõpetuse arendamine ja spordiinventari kaasajastamine koolides, spordikohtunike stipendiumide teema, üldine liikumisharrastuse aktiviseerimine 50 protsendile elanikkonnast, dopinguvastane võitlus, spordi täiendav rahastamine riigiettevõtete kasumist ja palju muud,“ ütles Luik. „Rahvaspordi üks peamisi eesmärke on, et meie inimesed elaksid tervena ja kauem,“ lisas Luik.

Spordipoliitika põhialuseid tutvustanud kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul põhineb see VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud ettepanekute kogumil. Ühtlasi on dokument sisendiks valitsuse tegevusele spordivaldkonnas ja vastavate programmide koostamisele.

Visioonina vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning meil on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu.

Sellest tulenevalt on seatud spordipoliitika põhialuste üleriigiliseks eesmärgiks, et liikumisharrastusel ja spordil on tähtis ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel. Oluline on ka elukeskkonna rikkuse loomine ja Eesti riigi hea maine kujundamine.

Sihiks on seatud neli prioriteetset arengusuunda: inimeste liikumisharjumused, sport kui majandusharu ja tööandja, sport kui positiivsete väärtushinnangute kandja ning Eesti esindatus rahvusvahelisel tasemel.

Kultuurikomisjon otsustas saata Riigikogu otsuse eelnõu “Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” (828 OE) täiskokku esimesele lugemisele 21. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tänane päev viis meid Nõvale, Noarootsi, Orule ja Taeblasse. Elagu Läänemaa!

Eile kohtusime Kairi ja Kallega Lihula inimestega

Eesti on viimase veerandsaja aastaga läbi teinud suure arengu. Eesti on kaitstud. Meil on oma vaba riik, konkurentsivõimeline haridussüsteem, toimiv avalike teenuste võrk ning arenev majandus. Tugev majandus annab võimaluse vajaduspõhiselt toetada inimesi, kes end ise aidata ei suuda. Eesti innovaatilisus on musternäidis maailmas. Eluolu on läinud aastatega märkimisväärselt paremaks. Samas võitleme juba aastaid demograafiliste väljakutsetega – eestlaste arv väheneb. Ja sellega tuleb jõuliselt tegeleda – plaanime tõsta kolmanda lapse toetuse 300 euroni.

Oleme läbi aastate rakendanud meetmeid, et sündide arv suureneks. 2003. aasta valimiste eel tuli Reformierakond välja mõttega vanemahüvitisest, mis säilitaks lapsega kodus olevale vanemale senise sissetuleku vastavalt makstud sotsiaalmaksule. Vanemapalk sai reaalsuseks, sündide arv hakkas kasvama. Iive oli 2010. aastal isegi korraks positiivne.

2011. aastal algatasime vajaduspõhise lastetoetuste reformi, mis on ellu viidud ja kahekordistab vähekindlustatud perede lastetoetuse. Juba on otsustatud seegi, et 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni.

Vaatamata jõupingutustele ei ole olukord veel rahuldav, sest Eesti elanike arv kahaneb endiselt. Perede loomise ja laste saamise ikka on jõudnud väikesearvuline 1990. aastate noorte põlvkond. Statistikaameti uue rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Maksumaksjate arv väheneb, samas suureneb ülalpeetavate hulk. See on aga selge oht Eesti riigi ja rahva püsimisele ning ka majanduse arengule. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv – rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi. Seega tuleb demograafilisi meetmeid võimendada.

Selleks, et tagada rahvaarvu suurenemine, peab igas peres olema vähemalt 2,1 last. Hetkel on see näitaja 1,52. Lastetoetuste andmete põhjal on vaid 11% peresid kolme ja enama lapsega. 2013. a lõpus sai kokku kolmanda ja järgneva lapse toetust 21 625 last ehk 16 749 peret. Eksperdid on öelnud, et kolmandad lapsed jäävad suurel määral sündimata eelkõige majandusliku toimetuleku tõttu. Seega suuremate rahaliste toetuste mõju kolmandate laste sündidele oleks märkimisväärne.

Seetõttu oleme välja käinud mõtte, et rahvastiku juurdekasvuks ja kolmandate laste sünni ergutamiseks maksab riik peale vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest igale lapsele 300 eurot kuus. Sellele ideele küsime Riigikogu valimistel ka inimeste mandaati.

Kolmanda ja järgneva lapse toetuse tõus 300 euroni kuus maksab umbes 60 – 70 miljonit eurot aastas. Oodatav sündide kasv on 2016. aastal 500, 2017. aastal 1000 ja 2018. aastal 1500 last. Jah, see on üüratu summa, kuid Eesti riigi ja rahvastiku jätkusuutlikkus on meile kallis, enamgi veel. Riigi korras rahanduse eest vastutajatena on meie esmane ülesanne, mis iganes kulutusi planeerides, veenduda, et katteallikad oleksid olemas. Võimalusi on mitmeid, kuid ühtede võimalikena oleme kavandanud üürituru korrastamise, riigireformi ja riigilõivude kulupõhiseks viimise.

Sünde ergutava toetuse kõrval on sama olulise kaaluga ka peredele vajalike teenuste – näiteks lasteaia ja -hoiu – pakkumine ning kogu ühiskonna peresõbralikumaks muutumine. Aastaks 2019 loome riigi ja Euroopa Liidu vahendite toel juurde täiendavalt 1200 lapsehoiukohta, millega kaotame sõimekohtade puudujäägi. Kokku on täiendavate lasteaia ja –hoiu kohtade loomiseks ette nähtud ca 40 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Esimese sammu sõimekohtade nappuse leevendamiseks astusime mõne nädala eest Riigikogus vastu võetud Koolieelse lasteasutuse seadusega, mis annab kohalikele omavalitsustele võimaluse vanema nõusolekul pakkuda 1,5-3-aastasele lapsele lasteaia koha asemel lastehoiu kohta. See võimaldab lapsevanematel, kes täna ootavad oma sõimeealisele järglasele lasteaiakohta, sama hinna eest saada koheselt koht lastehoius.

Kui valijad annavad meile selleks märtsikuistel valimistel mandaadi, siis vanemahüvitise edasiarendusena seadustame, et peale vanemahüvitise lõppu makstakse alates kolmandast lapsest perele 300 eurot kuus. Makstakse kolmandale lapsele, neljandale lapsele ja nii edasi… Kusjuures senine peretoetuste süsteem jääb samuti alles. Oluline on rõhutada, et kolmanda lapse toetuse kolmekordistamise puhul ei ole tegemist sotsiaaltoetuse, vaid demograafilise meetmega, mis on suunatud Eesti riigi ja rahvuse püsimisele.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Hea inimene

Selleks, et Lääne-, Saare- ja Hiiumaa inimeste huvid oleksid ka edaspidi riigi tasandil esindatud, palun Sinu tuge.

Sinu toetushääl 1. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel on mulle ääretult oluline, et saaksin jätkata tööd kodukandi ja Eesti arengu hüvanguks.

Olen nautinud kõiki neid 15 aastat Reformierakonnas, mil oleme ühes erakonnakaaslastega Läänemaal ja ka mujal Eestis erakonda üles ehitanud ning Eestimaad paremaks muutnud.

Viimased kümmekond aastat erakonna maakonnajuhina on mind õpetanud, kui oluline on elus meeskond ning teineteise abistamine. On olnud au nii hea meeskonnaga koos töötada, naerda, higistada ning vahel ka pisaraid valada. Aitäh selle eest!

Viis aastat Haapsalu volikogus õpetasid mulle vastutuse olulisust, aitasid selgemalt tunnetada kohaliku elu valupunkte ning paremini mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. On äärmiselt suur au pälvida kaaslinlaste usaldus neljadel järjestikustel valimistel. Ma tänan!

Riigikogus töötatud kaheksa aastaga olen kogenud enam kui oma ülejäänud elu jooksul kokku. Seda kõike siia kirja panna ei jõua. Küll aga on minus kinnistunud arusaam, et vaba Eesti, kus inimestel on hea ning turvaline elada, head haridust omandada, töötada ja oma pere eest hoolitseda, on kõige olulisem. Meie peamine ülesanne on Eesti vabadust hoida ja inimeste heaolu kasvatada. Selleks ma seal Toompeal töötangi.

Hea inimene, soovin Sulle ikka tarku valikuid ning loodan väga Sinu abile. Võitleme üheskoos edasi, et saaksime ka edaspidi elada vabas ja aina kasvava heaoluga Eestis!

Kõike paremat!

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Kitse-lamba-muusika-aasta sai sportliku alguse Eesti Koolispordi Liidu õpetajate võrkpallivõistlusega Valgas ja Valkas. Meie oma orientatsiooni ei muuda, jääme sellelgi aastal liikumisele, spordile ja tervislikele eluviisidele truuks! Elagu sport! Head uut aastat!

Lauri

http://www.riigikogu.ee/joul/RK_et/

Palju tervist ja sportlikku pühadeaega!