Seesama armas koolimaja Tallinnas Vabaduse puiestee ääres on üks neljast riigigümnaasiumist, mis oma nime ja maine poolest võiks konkureerida parimate nn eliitkoolidega vabariigis, kuid vaadates selle välimust, tekib hirm. Kas üldse maksab lapsi selle kooli lähedusse lubada? Sellises korras (korratuses) koolimaja ei anna küll erilist kindlust, miks peaks näiteks Haapsalu linna tulema riigigümnaasium.
Tallinna Muusikakeskkool. Foto: erakogu
Ma tean täpselt riigieelarve tänast seisu ning seepärast ma väga haridusministeeriumiga ei kurjustagi, pigem kiidan Tõnis Lukast, kes on hariduse valdkonda suutnud ka rasketel aegadel finantse leida. Samas, Tallinna Muusikakeskkooli näite varal oleksin ma uute riigigümnaasiumite loomisega pigem tagasihoidlik. Leian, et enne peaks ikka olemasolevad riigikoolid enam-vähem esinduslikku korda saama, kui uute kallale asuda.
Ministeerium on teinud head tööd ning suutnud kriisiaastatelgi suunata sadu miljoneid kroone erivajadustega laste riigikoolide remondiks. Ca 40-100 lapsega koolide tarvis on renoveeritud võimlaid ja majakarpe. See on tänuväärne töö, kuid veidi küsitav on nende koolide edasine perspektiiv nt 5-10 aastases plaanis. Lähitulevikus tuleks kindlasti leida ka vahendeid Tallinna Muusikakeskkooli jt riigigümnaasiumite remondiks.
Mulle on jäänud arusaamatuks ministeeriumi senine liig optimistlik plaan luua juurde mitmeid riigikoole. Haridusministeerium on nimelt viimasel ajal üsna aktiivselt asunud pidama konsultatsioone omavalitsustega, kes soovivad oma munitsipaalkoole muuta riigikoolideks.
Omavalitsuste argumendid selleks on ratsionaalsed- pole raha, et ise korda teha, anname riigile ning saame koolid korda. Nii näiteks on pilootprojektina käima tõmmatud riigigümnaasiumi loomine Viljandisse. Lisaks on konsultatsioone peetud minu kodulinna Haapsaluga, kuid ka Jõgeva, Võru ja näiteks Sillamäega.
Ministeeriumi ideest saan ma ka mõnes mõttes aru. Meie eesmärk põhikooli- ja gümnaasiumiseadust tehes oli, et omavalitsustel jääks vaba voli otsustada, kas lahutada gümnaasium ja põhikool või jätta need kokku, nagu seni enamikes kohtades. Ministeerium soovis esialgu nn sundlahutamist. Tõsi, puhta gümnaasiumi loomisel on oma plussid, alustades võrdsetest konkursitingimustest ning lõpetades enama valikuvabadusega õppekavades, paremas pedagoogilises toes ning lõppkokkuvõttes ehk isegi paremas kvaliteedis.
Nüüd, kus ministeerium lubab gümnaasiume riigistades need suure tõenäosusega ka korda teha, on see hea ettekääne, et gümnaasium ja põhikool ka seeläbi ära lahutada. Omavalitsused on aga mõnes mõttes keerulises seisus. Kooli peaks korda tegema, kuid kohalik ajalugu ei tee lahutamise plaane lihtsaks. Inimesed on harjunud olema näiteks Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlased, mitte Wiedemanni põhikooli, mis kunagi oli gümnaasium, vilistlased. Nii kummaline kui see ka pole, mängivad emotsioonid teinekord inimeste otsustes tunduvalt suuremat rolli kui reaalsustaju.
Riigi hallata on hetkeseisuga ca 30 üldhariduskooli. Nendest neli gümnaasiumit: Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium ja Tallinna Muusikakeskkool. Lisaks veel 5 sanatoorset kooli, kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ning 18 erivajadustega laste kooli.
Terve rida koole, mille eest tuleb hoolt kanda. Seega oleks mõistlik kõigepealt leida vahendeid tänaste riigikoolide kordategemiseks ning alles seejärel asuda munitsipaalkoole puhasteks riigigümnaasiumiteks ümber kujundama.
