Reede, 15. november kell 11.31
Riigikogu istungite saalis istub paarkümmend saadikut. Tiksumas on järjekordne kümneminutiline vaheaeg, mille Mikser võttis “mõtlemiseks” riigieelarve üle.
Kes on süvenenud oma arvutisse, kes loeb raamatut, kes kogunenud väiksemasse gruppi, et arutada tähtsaid maailma asju, mis tekivad reeglina peale kahte magamata ööd. Mõni silmitseb lihtsalt lage, seda ilusat valget põlluvagusid meenutavat lage. Keegi hüüab nurgast: “ärge heitke meelt!”
Üks mu kolleeg mainis täna hommikul, et ta sammulugeja oli eile öösel registreerinud ca 20 000 sammu- kusjuures treppidest üles-alla liikumisest. Kuulen eemalt, et kaks saadikut (eestlased) on oma vestluses läinud üle inglise keelele. Aga ka see on tänases seisus täiesti normaalne.
402-st muudatusettepanekust on alates kolmapäeva lõunast läbitud 129. Nendest 129-st on enamus olnud 1000 ja 5000 euro kaupa erinevatele asutustele investeeringuteks raha jagamine. Seaduse kohaselt peab muudatusettepanekut tehes leidma tollele ka korrektse katteallika, mida aga kohati pole. Nii näiteks on planeeritud täiendavaid kulusid katma astmeline tulumaks, mis ka kõige parema tahtmise juures ei võimaldaks laekumisi juba 2014. aastal. Jne, rohkemat polegi mõtlevale inimesele tarvis, et aru saada, millega antud juhul tegu. Lihtsalt juntimisega.
Kahjuks on investeerimisobjektid eelarvesse sattunud suhteliselt kaootiliselt, kohati tundub, et asjaosaliste endiga läbi rääkimata. Ja kõige kummalisem on see, et inimesed, kes need muudatused on eelarvesse teinud, magavad kodus hambad laiali, sel ajal, kui me neid saalis läbi vaatame. Seega igasugune jutt sellest, et tegelikult ikka hoolitakse, on täielik jama.
Piisab, kui saalis on vaid üks sots, obstruktsioon töötab. Niipea kui too tahab, korraldab kohalolekukontrolli ning kui 51 saadikut saalis pole, siis on istung selleks korraks läbi. Hale on see, et isegi kui saalis on rohkem kui üks obstruktsionist korraga, siis nad ise kohalolekukontrollis esialgu ei osale- ootavad, et ehk meid pole. Kuid me oleme. Ja alles seejärel registreeruvad ka nemad viimasel hetkel.
Tänaseks on juba ka mõned venitajad ise tunnistanud, et see, mida nad saalis korraldavad, on täielik rumalus.
Meie peame vastu. Kahju on muidugi oma ajast ja riigi rahast, mis kulub kogu selle kaadervärgi tühikäigul tiksutamisele.
