Õhtuleht esitas mulle kaks küsimust:
1. mida arvan Ülle Madise ideest, et parlament ei peaks olema täiskohaga töökoht?
2. kuidas kommenteerin parlamendi palgatõusu?
Minu vastus neile oli alljärgnev:
Minu eesmärk Riigikogu liikmena on seista inimeste huvide eest ja aidata neid. Olen seda teinud juba ka aastaid enne Riigikogu tööd. Alustades kooli õpilasomavalitsusest, Reformierakonna Noortekogust ja üliõpilasesindusest ning jätkates EELK kirikukoguduses, Haapsalu Linnavolikogu liikmena, Eesti Koolispordi Liidu presidendina jne. Olen seda tööd teinud säraga silmis ning südamest ja soovist anda ning muuta meid ümbritsev maailm paremaks, teen seda siiani. Ma pole kordagi pidanud mõtlema selle juures, kui palju ma parasjagu vastu saan või kas saan.
Riigikogu liikmena seisan inimeste huvide eest eelkõige oma valimisringkonnas Lääne-, Saare- ja Hiiumaal, kuid ka üle Eesti. Seetõttu pean oluliseks, et see töö saaks tehtud põhjalikult ja kvaliteetselt. Fakt on aga see, et olümpiavõitu töö kõrvalt tehes ei saavuta. On vaja pühendumist. Seda ka parlamendi töös.
Riigikogu töö on väga mahukas. Fraktsioonide nõupidamised, komisjonide istungid, täiskogu istungid, parlamentaarsed kuulamised ja arutelud huvigruppidega, infotund jne- kõik on selge eesmärgiga ning seadusloomes ääretult olulised. Ka eelnõude välja- ja läbitöötamine, inimeste küsimustele vastamine, oma tegemistest teavitamine jne. Lisaks on väga tähtis ka töö väljaspool parlamendihoonet- töö inimestega, kes sind on neid esindama usaldanud. Samuti koostöö kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja omavalitsusliitudega jne. Ka sellel on nii sisendi kui ka tagasisidestajana väga tähtis roll. Kokku moodustab see terviku, kus iga tahk mängib tähtsat rolli protsessis: ideest-seaduseni, mille peamine eesmärk on muuta inimeste elu Eestis paremaks.
Seega leian, et seda tööd ei saa teha põhitöö kõrvalt nt kord nädalas õhtuti kogunedes. Seda näitab ka üldine maailma praktika.
Ikka kõike paremat!
