Valimiste eel kõnelevad kõik erakonnad sellest, mida nemad soovivad muuta ja paremaks teha. Mõni kandidaat on võtnud selge positsiooni, et vastanduda ja teisi halvustada. Teine jällegi end õigustava ning kaitsva hoiaku. Mina otsustasin rääkida inimestega ning uurida, mida nemad arvavad. Sest nende huvide nimel me ju kandideerime.
Üldistatult võib tõdeda, et siinsed inimesed on tunduvalt rahulikumad ning selgub, et ka õnnelikumad ja elutervemad kui elanikud Tallinnas või mõnes muus suures linnas. Haapsalu on vaikne ja tervendav väikelinn. Kuid Alveri ja Suklese ajal oli Haapsalu kuurort, milles tuksus süda, arvab minu kunagine koolivend.
Vaadates igal hommikul Tallinna poole vuravate autode massi, leiame kinnitust mitme inimese väitele, et Haapsalu ettevõtluskeskkond vajab remonti ja uuenduskuuri. Töökohti napib ning palgad on väikesed.
Oodatult tehti kriitikat ka valitsevate teeolude üle. Vihmaste ilmadega suurteks ja ohtlikeks poriaukudeks kujunevad korrusmajade vahelised teed (näiteks Kastani ja Tamme tänaval) ning räsitud kõnniteed (näiteks Tallinna maantee ääres) tuleb kiiremas korras esinduslikku korda viia. Lapsevankriga ei saa seal üldse liikuda, ilma, et vahepeal sõiduteele või murule ei peaks minema. Vanad betoonpostid laiutavad endiselt keset kõnniteed.
Liikluskorraldusest on räägitud halenaljakaid lugusid juba mitu aastat. Viimane huvitav lugu, mida kuulsin möödunud nädalal, väitis järgmist. Hommikuse tipptunni ajal pidid autodes istuvad kaassõitjad autost välja minema ja ülekäigurajal teed ületama, et ristuvate masinate voog peatada ning oma auto peateele saada. Kaubamaja esisest parklast vanalinna poole väljasõidul häirib inimesi aga paremal asetsev kõrge lillepott, mis varjab autojuhi vaate ning sunnib auto esiotsaga teele välja sõitma, et midagi näha. Seoses kaubamaja remonditöödega on jalakäijad suunatud parklasse, kus nende ohutuse heaks pole ei märki ega piiret. Igaühel meist on ilmselt oma lugu rääkida.
Noor motospordihuviline meenutab, et kunagi oli Haapsalus tihti väga populaarseid autospordiüritusi (Valge Daami ralli, kiiruskatsed, kardisõidud jms), mida tänane linnavõim väga hea pilguga ei vaatavat. Mitmed inimesed tõdesid, et sellised vahvad traditsioonid tuleks taastada. Leiti, et linna sportlik vaim on uinunud. Kunagi toimus siin palju ka traditsioonilisi rahvaspordiüritusi- viimase mehe jooks, sügisjooks jne. Täna ollakse justkui varjusurmas.
Mitu keskealist inimest kurtis selle üle, et Haapsalus puuduvad sportimisvõimalused nendeealistele. On küll aeroobika jm treeninguid, kuid nende tempo olevat sobilik vaid noorematele. Kiideti aga raudteetammile rajatud terviserada, kus nii mõnigi kepikõndi harrastama on hakanud.
Kultuuriaasta on suve poole väga selgelt kaldus, arvas enamik inimesi, kellega vestlesin. Talvel pole Haapsalus midagi põnevat teha ning traditsioonilised üritused hakkavad ka ära väsima. Talveperioodi oodatakse enamat tegevust ning uute kultuuri- ja sporditraditsioonide teket. Seda nii noorte kui ka keskealiste inimeste seisukohast vaadatuna.
Linna on viimasel ajal lisandunud paar uut kohvikut ja toidupood. Samas olid Haapsalu prouad nukrad, et soliidseid kooskäimiskohti on linnas ikka suhteliselt vähe. Vesteldes õhtupoolikul Ehte kohvikus viibivate noortega täheldasin paljude pahameelt selle pärast, et peale Ehte kohviku ja Aafrika klubi linnas rohkem võimalusi lõbusalt õhtupoolikut veeta pole. Ilmselt on see liialdus, kuid kostis ka arvamusi, et ega Haapsalus midagi teha olegi. Kurdeti ka selle üle, et kino näidatakse absurdsetel päevadel- pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval. Inimesed ootavad hubast kino Haapsallu.
Haapsalut kui kuurorti on ikka võetud turismilinnana. Paar inimest leidsid, et linna kui turismimagnetit tuleks enam arendada ja reklaamida. Augusti lõpus Paralepa rannas sõpradega vesteldes täheldati, et rannad võiksid kuurortlinnas olla ikka soliidsemas korras ning et ka rannas võiks olla elu. Tänane Haapsalu jäävat kaugele omaaegsest kuurordist, kus külalisi saabus hulgaliselt nii idast kui läänest. Kiidusõnu kuulsin aga asfalteeritud raudteetammi kohta, mis ühendab Õhtu-Kalda tänava Paralepaga ning Haapsalu lossipargiga oldi väga rahul.
Ma tänan inimesi, kes võtsid vaevaks oma mõtetega Haapsalu kitsaskohtadest mind teavitada. Ootan endiselt teie mõtteid ja ideid (56 659 599, lauri.luik@riigikogu.ee). Need murekohad said koos lahendustega kirja ka Reformierakonna programmi, mida loodetavasti suudame tänu teie toetusele sügisest ellu viima hakata.
