Kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul on vajaduspõhiste õppetoetuse eesmärk, et üliõpilased saaksid täielikult pühenduda õppimisele ja lõpetada kõrgkool nominaalajaga.
’’Samas on oluline, et õhukese kihina kõigile laialimäärimine asenduks reaalselt abi vajavate inimeste abistamisega. Tähtis on ka see, et sotsiaaltoetustest ei jääks noorele inimesele arvamust kui ühiskonna loomulikust osast. Ei saa olla nii, et enamik tudengeid on automaatselt kõrgkooli astudes ülalpeetavad,’’ rõhutas Luik.
Parlamendisaadik märkis, et haridusminister on lubanud, et vahendid nii stipendiumiteks kui õppetoetusteks riigieelarves leitakse. ’’Kindlasti ei tohi see raha tulla õpetajate palgatõusu arvelt, mis peab samuti järgmisel aastal aset leidma.“
„Kõrgharidusreformi seadusega oleme ära otsustanud ka uue stipendiumitesüsteemi loomise, mis tagab arvestatava stipendiumi tublimatele,’’ lisas Luik.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, mille eesmärk on luua üliõpilastele riiklik vajaduspõhine õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele.
Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada kuni 26-aastasel üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri (praegu alla 280 euro kuus) ja kes täidab õppekava täies mahus. Vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks on kavandatud 135 eurot, mis on umbes pool alampalka. Õpingutega seotud kulude katteks on üliõpilastel võimalus võtta ka õppelaenu 1917,35 euro ulatuses ja õppetööst vabal ajal osalise koormusega töötada.
