Kõrgharidusreformi ette valmistades oleme algusest peale aktiivselt kaasanud kõiki osapooli, kaasa arvatud tudengeid. Oleme seda eelnõud teinud juba pool aastat ning kõik osapooled on saanud oma seisukohti meile tutvustada, ja vastupidi.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) peab mõistma, et poliitikud peavad otsuseid tehes arvestama võimalikult paljude osapooltega. Tudengite arvamus on üks neist, kuid samas on väga tähtsal kohal ka õppeasutused, rektorid ja ka maksumaksjad (ka tööandjad jt) ehk need, kes akadeemiliselt võimekamatele hariduse kinni maksma peavad.
Väga kurvaks teevad üliõpilasesindajate valed väited, et kultuurikomisjon pole kuulda võtnud ühtegi reaalselt olulist tudengite ettepanekut.
Oleme olnud algusest peale seda meelt, et maksumaksja kompenseerib akadeemiliselt võimekamate hariduskulud. Kui täismahust (60 EAP-st) jääb mõni punkt tegemata, siis maksab tudeng vaid tegemata punktide eest, mitte täie rauaga.
Mina ei usu tasuta asjade absoluutsesse headusesse. Tasuta kõrgharidus kõigile on vähemalt sama hea ja kvaliteetne kui tasuta bussiliiklus kõigile Tallinnas. Seega pean õigeks praeguse kõrgharidusreformi põhimõtet, et maksumaksja kulul (tasuta) haridust saavad vaid akadeemiliselt võimekamad. Need, kes nii võimekad ei ole, peavad teatavas mahus oma ainepunktide eest ise maksma. Abivajajate toetuseks on meil kavas rakendada vastav stipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem.
Tulles vastu tudengite soovile akadeemilise puhkuse ajal õppida, kirjutasime seaduseelnõusse võimaluse osaleda õppetöös. Tõsi, selleks, et vältida võimalikke olukordi, kus akadeemilise puhkuse varjus võidakse maksumaksja kulul kõrghariduse omandamist venitada, seadsime sisse nõude, et eksamid ja arvestused tuleb sooritada õppetöö korralisel ajal.
Tulime tudengitele vastu sisseastumislävendi osas. Eelnõu sätestab, et kõrgkooli saavad kõik tublid, kes ületavad etteantud lävendi. Kõrgkoolidele jätame seadusega võimaluse põhjendatud vajadusel kehtestada ka nö konkursipõhine vastuvõtt.
Oleme tudengitele vastu tulnud õppetoetuste seaduse menetlemise osas. Kuigi algselt oleme, lähtuvalt keerulisest finantsseisust, leppinud koalitsioonileppes kokku, et õppetoetused rakenduvad 2015. aastast, tulime tudengitele siiski vastu ja täna on õppetoetuste eelnõu valitsuses kooskõlastusringil. Minister Aaviksoo on öelnud, et teeb endast sõltuva, et leida õppetoetusteks vajaminevad finantsvahendid haridusvaldkonna seest. Toetame teda selles kahe käega.
