Jaanipäeva paiku andsin Lääne Elule pika intervjuu teemal: “minu tööd ja tegemised”. Siin on ajakirjaniku poolt muutmata täisversioon meie vestlusest.
Mis on sinu eesmärgid Eesti Koolispordi Liidu presidendina?
Põhiline eesmärk on tuua noori spordi, liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside juurde. Tänapäeval, kus noored istuvad suurem osa ajast kahjuks arvuti taga, on kehaline aktiivsus jäänud tagaplaanile. Minu eesmärk on neid trende muuta. Noored (kuid ka nende vanemad) peavad aru saama, et sport ei ole iseenesest ainult võistlemine, vaid ka tervis, õnnelikumalt ja tervemini elamine. Igaühest ei pea saama sportlast, kuid loodetavasti säilib armastus tervislike eluviiside ja spordi vastu.
Missuguseid konkreetseid meetmeid EKSL selle jaoks rakendab?
EKSL-i juhtida on väga mitmed võistlused ja ettevõtmised. Näiteks teatevõistluste sari „Tähelepanu, Start!“, mille finaal toimus kevadel Raplamaal. Meie tegevuskava on põhjalik: uusi ja huvitavaid üritusi toimub üle Eesti kogu aeg. Sellest sügisest alustame koostööd Jüri Jaansoni nimelise kahe silla jooksuga.Lisaks paljudele spordiüritustele kavandame noortele interaktiivse materjali koostamist, kuhu oleks koondatud vajalik sporditeooria erinevate alade lõikes (näiteks kuidas teha treeningharjutusi, hüpata kaugust ja kõrgust ning visata korvi jms), mille koolid saavad endale internetist alla laadida või DVD näol kasutamiseks. Idee on seda teha läbi kuulsate sportlaste. Olen rääkinud Jaak Salumetsa, Erki Noole ja Jüri Jaansoniga. Ma arvan, et sellised suured legendid suudavad noori tagant innustada. Areneb ka rahvusvaheline koostöö: 2009 toimus Eestis Noorte MM. Iraani Koolispordi Föderatsiooniga tegime suulise kokkuleppe, et Eesti noored saavad minna Iraani sportima, näiteks jalgpalli mängima, mis on Iraanis populaarseim spordiala. Lisaks spordile saavad noored aimu ka seeläbi Iraani kultuuritaustast.Käimas on veel mitmeid teisigi välissuhtlusprojekte.
Mis kasu tuleb sellest Läänemaale, et sina oled Eesti Koolispordi Liidu president?
Läänemaal on lapsed nagu mujalgi Eestis. Minu soov on, et kogu Eesti noorsugu saaks innustust juurde ja väärtustaks rohkem tervislikke eluviise ja liikumist. Seejuures olen ma nõus suurima hea meelega ka Läänemaa koole külastama, kuigi valdavale enamusele olen viimase riigikogu tööperioodiga ringi juba peale teinud. Ma tean, et kooliti on sportimisvõimalused väga erinevad, selles osas on arenguruumi veel küllaga. Kui riigil tekivad majanduslikud võimalused, võiks kaaluda koolidele spordiinventari programmi taastamist. Olen hea meelega nõus käima koolides ka näiteks kehalise tunde andmas ning oma kogemusest rääkimas, näiteks jooksust või tervislikest eluviisidest laiemalt. Esimene pakkumine juba tuli, et minna Kohtla-Järve koole külastama. Juunikuus käisin viimati Läänemaal Palivere põhikooli võimlat vaatamas. Seis oli väga nukker, suur osa välisseinast oli kokku varisenud ning katus lasi vett läbi. Hoone vajab kiiremas korras remonti. Edastasin abipalve ka vastavatele instantsidele. Usun, et selliseid kurbi juhtumeid on Eestis veel ning nendega tuleb kiiremas korras tegeleda.
Oma kandidatuuri Riigikokku tutvustades oled sa lubanud esindada Hiiu-, Lääne- ja Saaremaad(Hiiu- ja Saaremaast sa ei rääkinud üldse). Mida sa oled teinud selleks, et seda lubadust täita?
Ma annan enda blogis (www.lauriluik.ee) järjepidevalt aru, mida olen suutnud korda saata ning piirkonna heaks ära teha. Järjepidevalt kirjutan lisaks kohalikule lehele ka teistesse maakonnalehtedesse ning aeg ajalt ka üle-Eestilisse meediasse. Viimasel neljal aastal oli mul üks alaeesmärke tuua igasse Läänemaa omavalitsusse vähemalt üks investeering. See eesmärk on tänaseks 95% ulatuses täidetud ning riigi majanduslike võimaluste tekkimisel jätkan ka järgneval neljal aastal.Enamus Läänemaa omavalitsusi on nüüdseks saanud investeeringu, näiteks laste mänguväljaku, külaplatsi, spordirajatise, koolimaja osalise remondi vms. Head näited on Haapsalu Linna Algkooli sisehoovi mänguväljak, Risti jalgpalliväljak, Kullamaa küladesse rajatud mänguväljakud, Lihula Kultuurimaja katuse remont, Nõva Variku, Kuliste aasa ja Ridala külaplatsid, Haapsalu Spordihoone ventilatsioon, Wiedemanni kooli inventar jpm. Kokku ca 640 000 €(10 miljonit krooni). Koostöö kohalike omavalitsustega on samuti väga oluline siinse arengu võtmes. Mitmed projektid on hea koostöö vili. Teine pool on kohtumine siinsete inimestega, näiteks Rotary klubi, noored, õpetajad, omavalitsusjuhid, ettevõtjad jt, igas omavalitsuses keegi. Inimestelt saadud tagasiside on ülioluline. Eesmärk on uurida, mis on kohapealsed rõõmud ja mured ning leida üheskoos lahendused. Kuna olen olnud neli aastatHasartmängumaksu nõukogu liige, sellest aastast esimees, olen saanud aktiivselt Lääne-, Saare- ja Hiiumaale lobi teha ja erinevaid kohalikke spordi-, kultuuri-, haridus-, ja sotsiaalprojekte toetada. Suure osa moodustab loomulikult seadusloome, mis puudutab kõiki Eesti inimesi. Reformierakond on oma suured lubadused(euro tulek, maksude alandamine pikas plaanis, vanemahüvitis, pensionite hoidmine jms) täitnud. Põhilises fookuses hoian siiski Lääne-, Saare- ja Hiiumaad.
Kui populaarne su blogi on?
Blogi on aktiivne. Meie fraktsioonile saadetakse iga kahe nädala tagant tabel, kelle blogi on enim külastatud ja mul on au olnud seda viimastel aastatel juhtida. Ühes kuus on orienteeruvalt umbes 1000 unikaalset külastust. Kui on vaiksem aeg, siis 200-600 külastajat. Enamik külastajaid on Haapsalust,Läänemaalt ja Tallinnast. Mõned tuttavad, kes välismaal õpivad, loevad ka eemalt. Erakonna liikmete seas ka ikka ilmselt aeg-ajalt vaadatakse. Läbi suhtlusvõrgustike levib samuti info üsna kiirelt ja hästi.Facebookis on umbes 1400 sõpra.
Kui palju sul keskmiselt kohtumisi inimestega on?
Keskmiselt kord-paar nädalas kohtun ikka mingi grupi inimestega. Juunis alustasin taas Läänemaa ringsõiduga, nagu oli traditsiooniks saanud möödunud riigikogu koosseisu ajal. Esimene sihtkoht oli Taebla vald. Kohtusin ettevõtjate, lasteaia töötajate, noortekeskuse, kooli ja huvikeskuse inimestega. Juuni alguses külastasime maakonna juhatusega ka Vormsi saart ning tutvusime sealse eluoluga. Meil on Riigikogu fraktsiooniga tava külastada kõiki Eesti maakondi. Selle koosseisu esimene väljasõit toimus Saaremaale ja Vilsandile. Liikumist on tõesti palju, sõltub ka sellest palju ise ette võtad. Kes tahavadkokku saada, nendega ikka kohtun, see on osa mu tööst.
Kas sa oled kohtumistest inimestega saadud ideid kasutanud ka seadusloomes?
Pidevalt saan ja ka edastan. Näiteks Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sai üksjagu olulisi muudatusi sisse, millele mitmed haridusinimesed üle Eesti tähelepanu juhtisid. Nii jäi sunniviisiline põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ära, koolikohustuslikku iga ei muudetud jms. Liiklusseadusesse ja noorsootööseadusesse sai tehtud muudatusi, samuti oleme täiendamas uut jahiseadust jms. Kui kellelgi on seadusloome vallas miskit pinnuks silmas, andku ikka julgelt teada. Katsume üheskoos paremaks muuta. Üsna tihti tulevad inimesed ka tänaval juurde ja räägivad oma muredest Võimalusel olen ikka üritanud abistada (olgu see mõnele huvitavale projektile rahastuse leidmine, lasteaiakoht vms). Koostöö Haapsalu linnavalitsusega on hea. Nii mõnigi mure on koostöös linnavalitsusega kiirelt lahendatud. Isegi kui ma ise ei saa parasjagu aidata, võib ikka julgelt pöörduda, siis saan vähemalt õigete inimeste juurde edasi suunata – mingi lahenduse ikka leiab.
Koolireformist rääkides – Haapsalus on see üsna vastuoluline teema. Väga paljud inimesed arvavad, et see on ülepeakaela korraldatud ja tehnilisi asju pole üldse kokkulepitud. Meil on see väga suur murekoht.
Iga uus asi tekitab pingeid. Kuna ma töötan kultuurikomisjonis, olen koolivõrgu kujunemist üleeestiliseltaktiivselt jälginud. Ka mujal olen kuulnud analoogseid jutte ja muresid. Olen uurinud, kas saadakse ise hakkama, kui gümnaasiumiastmes on 20-30 noort. Vastatakse, et väga raske on, peab ise peale maksma ja on oht, et kool läheb kinni (või mõlemad väikegümnaasiumid jooksevad inimtühjaks) ninggümnaasiumiharidus kaob lähipiirkonnast üldse. Sellises olukorras tuleb teha raskeid kuid olulisi valikuid. Olgu selleks siis kahe gümnaasiumi liitmine vms. Haapsalu koolireformi kulgemise osas on olnud teatavaid küsitavusi. Eks ikka tuleb ette takistusi ning inimesed on mures. Näiteks õpetajad, kes on mures oma tuleviku, uue tööintervjuu pärast jms– see on arusaadav ja põhjendatud. Kuid vaadates pikka perspektiivi, siis laste arv väheneb kõvasti ning reformid on sellisel puhul vajalikud. Mingi hetk hakkab õpilaste arv loodetavasti uuesti tõusma, kuid endisi tippaegu lähiajal tagasi ei tule. Kui me täna midagi ette ei võta, siis võime mõne aasta pärast suurtes rahalistes raskustes olla, ja mitte ainult rahalistes. Õpetajad ei saa täit töökoormust ning võib-olla ei suuda me tagada sellist kvaliteeti nagu sooviksime (mitme õppesuuna jms näol). Selle kõige all kannatavad meie endi noored. Meie eesmärk on rajada (lisaks tugevale põhikoolile) tugev, kvaliteetne, hea rahastamisega ning jätkusuutlik gümnaasium, millel on mitu õppesuunda, eesotsas meie endi heade õpetajatega. Koolis on õpetajatel täiskoormus ja õpilastel võimalik mitme õppesuuna vahel valida. Kogu koolireformi laiem eesmärk on parem hariduse kvaliteet, tugev põhikoolide võrk võimalikult kodukoha lähedal ning tugevad gümnaasiumid (nii maakonnakeskustes kui ka nö maapiirkondades).
Õpetaja nurisevad selle üle, et tänu koolireformile muudetakse klassid 36-liikmeliseks, eriti gümnaasiumiastmes, tekivad kool-kombinaadid, kus ei saa õpilaste individuaalarengut, mida peetakse väga tähtsaks, toetada.
Gümnaasiumiastmes pole probleemi, kui meil on näiteks viis õppesuunda ja õpilased ühtlaselt jaotunud. Pigem võib tekkida raskusi põhikooli osas, kus on kasvuliselt kõige raskem iga, kuid usun, et saame ka seal edukalt hakkama. Soome julgustavad näited on ju kõrval. Selleks, et meie õpetajatel oleks lihtsam,võiks rakendada abiõpetaja süsteemi, nagu on Soomeski. Suunata pedagoogikat õppivad tudengid praktikale abiõpetajaks, kes tegeleksid erilist tähelepanu vajavate õpilastega. See aitaks ka suuremates klassides hoida korda. Õpetaja annab edasi põhiinfo ja abiõpetaja aitab mahajääjaid. Tudeng saab hea praktika, tal tekib parem pilt ja kogemus, kuidas õpilastega käituda ning end õpetajana paremini kehtestada. Sellise süsteemi rakendamine poleks kulukas ning annaks hea lisaefekti.
Õpetaja elukutse on ju ebapopulaarne.
Ma julgen väita, et õpetaja elukutse hakkab aina rohkem au sisse tõusma. Jätkuvalt pingutame, et nooremõpetaja palk jõuaks järgi Eesti keskmisele palgale ning et maakoolidesse tuleks õpetajaid juurde(õpetaja lähtetoetuse maksmine, Noored Kooli programm, tuntud inimeste kaasamine jms). Soomest annab kindlasti eeskuju võtta- õpetajaamet on seal üks prestiižsemaid ameteid üldse – tung õpetaja elukutset omandada on suur. Õpetajatelt nõutakse aga rohkem, nt magistrikraadi. Kindlasti on oluline, et lähiajal õpetajate palgad tõuseksid. Sellest, et haridus on olnud üks meie peamisi prioriteete, annab tunnistust ka see, et majanduslikult rasketel aegadel hariduskulutused suurenesid.
See oli suuresti IRLi teene.
Osaliselt kindlasti. IRL on väga hästi seisnud haridusvaldkonna eest nagu ka Reformierakond. Haridus on koalitsiooni prioriteet. Eesti haridusse suunatav raha (protsendina SKP-st) võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on üks suuremaid. Kriitilise pilguga tuleb aga üle vaadata haridusvaldkonda tehtavate kulutuste jaotus valdkonnasiseselt.
Kuidas sinu isikliku arvamuse järgi vähendada väljarännet Läänemaalt ja Eestist?
Üks olulisi aluseid heaks eluks on lisaks tervisele ka kvaliteetne haridus. Hea haridus ja haritus peaks panema inimesi mõtlema laiemalt, ka patriootilisemalt. Kõik see saab alguse kodust ja koolist. Kodune kasvatus peab panema aluse pere ja kodumaa armastusele, hoolivusele sõpradest, lähedastest, kodust, meid siin ümbritsevast. Need on põhilised väärtused, mis moodustavad vundamendi. Kui inimene on haritud ja tal on hea töökoht ning elamisväärne palk, siis ta suudab mõelda kaugemale enda vajadustest. Väiksemates piirkondades on töökohtade ja palgaga kahjuks veel üsna suuri muresid ning selle nimel peame kõik üheskoos pingutama. Riik ja kohalikud omavalitsused tingimuste loomise nimel ning ettevõtjad ettevõtluse arendamise ning uute väärtuslike töökohtade loomise nimel. Vaatamata sellele, et ootame noori tagasi oma kodukohta, peaks iga tänapäeva noor saama vähemalt korra pikemalt kui kuu aega välismaal ära käia. Mina töötasin USA-s ja nägin, kuidas sealne eluolu on ning ühiskond toimib, see andis väga hea pildi. Tänu reisimisele olen näinud, kuidas elu muudes riikides käib ning seetõttu tean, mida ja kuidas siingi paremaks muuta. Üks huvitav asi, mida reisides reeglina täheldatakse, on aga see, et Eestis on reeglina tunduvalt parem elada kui kuskil mujal. Meie asjaajamine on kordi lihtsam, siinne kultuuriruum on meile omane ning kogu ümbritsev keskkond palju paremini vastuvõetav. Meil on ilus puhas loodus, sarnase kultuurilise taustaga inimesed jms. Tänapäevased tehnoloogiad annavad hea võimaluse teha tööd olenemata asukohast. Selliseid eeliseid tuleb kindlasti enam kasutada.
Eestlane on tagasihoidlik inimene – inimesi, kes juba lapsest saati hakkavad aktiivselt suuri asju korda saatma, on vähe. Kuidas me suudame kaasata lapsi ja noori, kes peale kooli ei teegi midagi?
Olles ise aktiivne ja näidates eeskuju, on võimalik kaasata ka teisi inimesi. Nii tegime meiegi, luues 1999. aastal Haapsalu Noorte Reformiklubi. Noori tuleb aktiivselt tegutsema kutsuda ja pidevalt julgustada. Reformiklubi kasvas tänu aktiivsele tegevusele seitsmepealisest klubist 350 liikmeliseks organisatsiooniks.Mida rohkem huvitavat ja kvaliteetset tegevust suudetakse noortele pakkuda, seda parem. Oluline roll on siinkohal erinevatel huvialaringidel. Ma olen õnnelik, et omal ajal ei olnud arvutisõltuvus nii suur kui täna.See võimaldas mul veeta kvaliteetaega pere ja sõprade keskel, käia kergejõustiku- ja korvpallitrennis, automudelismiringis, juhtida õpilasomavalitsust ja Haapsalu Noorte Reformiklubi, teha koolipidusid ning loomulikult õppida jpm. Ma ei taha pisendada arvuti ja interneti olulisust (olles ise magistrikraadiga arvutiinsener), kuid võtmetähtsusega on see, mida sa arvutiga teed. Noored peavad ise aktiivsemalt selle nimel tegutsema, et nende eakaaslased kodukohta tagasi tuleksid. Olen kutsunud enda tuttavaid siia oma ettevõtet rajama. Mõni on juba vaikse ja turvalise kodukandi kasuks otsustanud. Eks omavalitsused peavad ka ise leiutama motivaatoreid, kuidas siia inimesi ja elu meelitada. Täna pole see tänu internetile ja globaliseeruvale maailma raske. Seegi on ju variant, et tööta nt Tallinnas, aga kirjuta end siia sisse ja too maksud kodukohta. Ettevõtlikkuse ja omaalgatuse arendamine noortes inimestes võimalikult varasest east on samuti tähtis. Nii oleme uude põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutanud ettevõtlusõppe võimaluse kõigile soovijaile. Kuid peamine on endile siiski pidevalt meenutada, et võtmed, mis avavad eduuksed, on meie endi taskus.
Kuidas tekitada noores inimeses enne kõrgkooli õppima minekut kodukoha identiteeditunnet?
Mida rohkem on noortel pidepunkte, mis neid kodukohaga seob, seda parem. Kui oled näiteks käe külge pannud rulapargi rajamisel vms, siis juba tekib teatav omanditunne, mis tagasi koju tõmbab. Erinevad omaalgatuslikud projektid jms on hea võimalus end läbi aktiivse tegevuse ise oma kodukandiga enam integreerida. Nii saab kodukoht armsaks, läbi sõprade, vanemate, mälestuste, enda aetud asjade. Oma perekonda ja kodu tuleb väga kõrgelt austada sest ilma nendeta poleks meid. Nüüd on meie kohus teha kodukoht veelgi paremaks, et ka meie järeltulijad saaksid siin kenasti üles kasvada. Väga tõsiselt tuleb kaaluda, kas panuse andmine mõne esmapilgul finantsiliselt enam ahvatleva riigi arengusse kaalub üles oma kodu arendamise.
Arvad, et pool tasuta kõrgharidusele suunatavast rahast peaks minema stipendiumiteks maailmaklassi ülikoolides õppivatele Eesti noortele. Kas see ei suurenda hoopis ajude äravoolu Eestist? Äkki tuleks selle abil hoopis mõni Eesti kõrgkool arendada maailmaklassi tasemele?
See on sama küsimus, et kas on mõttekas oma Facebook või Google teha. Kõik on võimalik ning miks mitte, aga kas see on praktiline. Kui minu eesmärk on saada kvaliteetne maailmatasemel haridus, kas siis on praktiline oma kool rajada. Eesti-sugune väikeriik ei suuda võistelda Oxfordi, Yale’i ja Cambridge’ga. Pigem suuname enda parimad ja potentsiaalikamad õpilased sinna. Loomulikult peame jätkama panustamist nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tallinna Ülikooli (vb mõnda veel), kuid oleks kuritegu mitte julgustada meie parimaid minema õppima maailma parimatesse koolidesse. Uue Cambridge loomine on Eestile liiga kulukas ja ülejõukäiv.
Minu arvates on elementaarne, et kui riik maksab sinu hariduse kinni, siis oled kohustatud ka vastuteeneks. Ma ei poolda sunnismaisust, aga mingi leping on siiski võimalik ja vajalik, analoogselt eraettevõttega. Kui ettevõtja maksab oma töötaja hariduse kinni, siis teeb ta viimasega lepingu, et too on kohustatud ettevõttes mõnda aega töötama. Seda kõike saab reguleerida.
Nö laustasuta kõrghariduse pakkumise asemel tuleks osa rahast jagada eriti andekatele stipendiumiteks välismaa mainekates ülikoolides. Loomulikult tuleb neid noori motiveerida peale õpinguid kodukohta tagasi tulema.
Meil on üleliigselt palju kõrgkoole. Kui me üleliigsed kinni paneme, siis meil tekivad vabad vahendid tippülikooli arenduseks. Meie noored, kes õpivad läänes, võivad paari aastaga rajada pere ja saada hea tööpakkumise ning sel juhul on inimesele tähtsam ikka pere ja töö kui sünnikoht. Kolmandaks, lääneriikidega, kus põhiosa meie noori õpivad, on meie kultuuritaustad väga sarnased ja kultuurikonflikte ei teki.
See võib nii olla, aga aastatega saab noorel selgeks, et ta tahab ja võiks kodumaale ka midagi tagasi anda. Mulle tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem inimesi on hakanud nii mõtlema. See, et Skandinaavias saab rohkem maksu maksta ja kopsakat toetustesüsteemi nautida ning USA-s on suurema bürokraatia juures rohkem võimalusi, on maailmavaateline küsimus, kuid mitte minu valik. Ma tahan ise vastutada, teenida ja vajadusel kulutada või veel meelsamini investeerida. Ma tahan enda eest ise seista – see on minu põhimõte. Otse loomulikult tuleb aidata neid, kes reaalselt abi vajavad ning on paratamatult sattunud raskesse olukorda, kuid maksumaksja raha kuritarvitamine laiskade, ise endi tervist rikkujate või skeemitajate poputamiseks on ülekohtune vastutustundlike inimeste suhtes. Me peame kasvama selles suunas, et me ei vaataks riiki kui mingit imelist rahapuud. Riik, see oleme meie, riigieelarve, see on meie endi raha.
Kuid väga paljud Rootsis õppijad vaatavad, et Rootsis on mõnus toetustesüsteem, elu on palju kergem, ja mõtlevad, et miks ta pean Eestisse tagasi minema, saama sealt sandikopikaid ning maksma ülikõrgeid makse. Selliseid on väga palju.
Ei nõustu sellise arvamusega. Eestis ei ole ülikõrgeid makse ning lisaks on suund maksude alandamise poole. Rootsi või teiste Skandinaavia riikidega ei maksa meie maksusüsteemi isegi võrrelda. Elu Eestis läheb aina paremaks ning jällegi, võtmed selleks on meie endi taskus. Ei tohi kunagi unustada, et Eesti riigi territooriumil oli alles hiljuti pool sajandit täielik tagasiminek ning arvestades elu paratamatusi on meil peale taasiseseisvumist väga hästi läinud. Kui keegi arvab, et banaan on maitsvam kui kohalik maasikas ning see on motivaatoriks kodukohast lahkumiseks, siis on see inimese vaba valik. Kuid mulle maitseb omakasvatatud maasikas rohkem.
Omariikluse arendamine ning elu parendamine on pikaajaline protsess. Aastad on näidanud, et Eesti ei jookse inimestest tühjaks. Tunnistan, me peame endiselt pingutama, et iive muutuks positiivseks, kuid näiteks vanemahüvitise rakendamine on selles vallas andnud väga positiivseid tulemusi ja ma usun, et me saame hakkama. Mõned lähevad välismaale, teised tulevad tagasi. Meie kõigi ülesanne on neid tagasi tulema motiveerida.
Millega tegeleb Riigikogu noorte toetusrühm?
Noorte toetusrühma eesmärk on teha noorte hääl kuuldavaks ka parlamendi tasemel. Meil on head suhted nii Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu kui ka Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduga.Möödunud koosseisus vedasin riigikogus Noorsootööseadust, mille raames tegime erinevate noorteorganisatsioonidega tihedat koostööd. Erinevate toetusrühmade eesmärk on kaasataseadusloomeprotsessi erinevaid huvigruppe ja saada neilt ettepanekuid vastavate valdkondade arendamiseks.
Mis meetmeid tuleb sinu meelest kasutusele võtta, et vähendada noorte tööpuudust?
Oluline on täpsustada, et meile presenteeritavate materjalide puhul on töötuse arvestusse võetud ka kooliealised (16 aastased) õpilased, kes loogiliselt võttes ei saagi veel töötada. See moonutab reaalset olukorda üsna märkimisväärselt. Aga üldiselt leian, et noorte tööpuudusega tuleb tegeleda samamoodi nagu tegeletakse noorte mõiste alla mitte minevate töötute inimestega. Riik ja sotsiaalministeerium on välja töötanud terve rea meetmeid töötusega võitlemiseks (ettevõtte alustamise toetus, praktikastipendium, palgatoetus, elukestva õppe propageerimine, täiendkoolitused jms). Süsteemid töötavad ning olukord tasapisi ka paraneb. Riigid taastuvad ülemaailmsest majanduskriisist.
20-25 vanuses on hoolimata valest metoodikast siiski palju töötuid. Missugused konkreetsed meetmed tuleb rakendada?
Kõike ei saa teha päevapealt, tegu on pika protsessiga. Me saame alustada juba keskkoolis ettevõtlusest jaettevõtlikkusest rääkimisega. Ettevõtlusõppe eesmärk ei ole toota ettevõtjaid, pigem arendada inimestes ettevõtlikku vaimu. Ma ei ütle, et igaüks peab ettevõtjaks saama, ta võib edukalt olla ka ettevõtlik palgatööline. Loodan, et suudame lähiajal ettevõtlusõppe tuua ka põhikooli õppekavasse, mida varem noores loovust ja omaalgatuslikkust arendada, seda parem. Noored peavad ka ise aktiivselt mõtlema, kuidas end rakendada. Väga hästi on töötanud „Noored Kooli“ projekt. Üldiselt on aga meetmed ka noorte töötusega võitlemiseks samad, mida puudutasin eelmises punktis. Keskkooliõpilane ei peakski veel töötama. Kui siis soovi korral koolivaheajal. Ülikooli teise või kolmanda kursuse tudeng võiks aga juba töötada küll.
Üliõpilane käibki seetõttu tööl, et ta ei saa kõiki enda kulusid ära katta. Seetõttu käidigi välja tasuta kõrghariduse idee.
Maksumaksja kulul kõrgharidus on meil olemas, plaanitakse juurde luua riigieelarvelisi kohti. Maksumaksja kulul on see siiski vaid juhul, kui täidad õppe etteantud mahus ning ületad vastava lävendi. Vähenev õpilaste arv võimaldab meil pakkuda ka seniste vahendite juures enamatele noortele riigieelarvelisi kohti, see on ka kavas. Iseasi on, kas täielikult maksumaksja kulul haridus laiemas plaanis loodetud lisaefekti annab. Mina isiklikult ei keelaks erakapitali kaasamist kõrgharidusse.
Esimesed kaks ülikooliaastat ma ei töötanud. Võtsin õppelaenu ja arvestasin, et see on minu kohustus, millesse pean suhtuma vastutustundlikult ning kasutama õppe eesmärgil. Ka vanemad aitasid ning pisut oli oma sääste suvevaheajal välismaal töötamisest. Tööle läksin alates 3. kursusest. Arvan siiani, et see on enam-vähem loogiline ajastus.
Me ei tohi noortes tekitada harjumust, et tasuta asjad on loomulikud ning tulevad kergelt kätte. Vastutuse rõhutamine on oluline, samuti oma panuse andmine. Tuleb aru saada, et mingi hetk peab ise vastutust võtma hakkama ning oma elu juhtima. Võtmed on meie endi taskus.
Kuid töötu abiraha on nii väike, et inimesed tulevad sellest ots otsaga kokku ning ei tekigi vaba raha, mida kulutada. Seega ei teki seda, et töötud hakkavad elama töötu abiraha peal ega ei soovi tööle minna.
Töötu abirahast ei peagi jääma palju üle. Selle eesmärk on, et inimene saaks kaetud oma elementaarsed kulud ning naaseks võimalikult kiiresti tööturule. Olen kohtunud ettevõtjatega, kes ütlevad, et tööliste leidmisega on probleeme, kuna nii mõnigi on öelnud, et hetkel ei saa veel tööle tulla sest abirahad eelmisest palgast on veel niivõrd head. Samas ei ole uudis, et nii mõnigi saab abiraha ning ei näita oma tegelikke sissetulekuid, st saab tegelikult palka ja ka abiraha. Selles osas on meil veel arenguruumi. Leian, et üldine põhimõte peab olema siiski anda õng, kala tuleb ise püüda.
Aga enamik töötuid on siiski olukorras, kes tulevad ots otsaga kokku.
On, ja neid tuleb aidata, et nad võimalikult kiiresti tööturule naaseksid. Sotsiaalministeerium on välja töötanud rea meetmeid, mis on andnud ka üsna häid tulemusi (vt loetelu ülalpool).
Missugune on sinu isiklik ja sinu erakonna arvamus, kas 16-aastased peaksid saama valida KOV valimistel?
Ma arvan, et KOV valimistel võiks katsetada ka alates 16 aastastele valimisõiguse andmist. Kui nad võtavad vastutust ja on protsessi kaasatud, siis suureneb ka sidusus kodukoha ning ühiskonnaga laiemalt. Noored hoomavad kohalikku elu suhteliselt hästi, seetõttu leian, et kohalike küsimuste arutamisel ning elu arendamisel on nad edukalt suutelised kaasa rääkima. Reformierakond on seda meelt, et noorte pealehakkamist ja omaalgatuslikkust tuleb igati toetada.
Väino Linde, Reformierakonna esindaja Riigikogus ja eelmise koosseisu Põhiseaduskomisjoni esimees, on öelnud 2010 oktoobris, et see on täiesti välistatud, et noored 16-aastaselt valida saaksid, tuues välja põhiseaduse paragrahv 57, mis kehtestab valimisõiguse 18. eluaastast. Kuidas sa kommenteerid?
Samamoodi on erinevus Riigikokku ja KOV volikokku kandideerimisel, ühel puhul 21, teisel puhul 18 eluaastat. Kõike saab ju vajadusel muuta. Tõsi, Põhiseadust reeglina igapäevaselt ei muudeta, kuid kui Riigikogu leiab, et see muudatus on riigi arengu seisukohalt oluline, siis seda tehakse. Ega inimesed ei ole seaduste pärast, seadused on ikka inimeste pärast. Meie erakonnas on ka erinevad arvamused. Minu arvamus on see, et seda võiks katsetada.
IRL Noorte esimees Maria Kasepalu tuli hiljuti välja algatusega, et lõpetada hinnete panemine kehalises kasvatuses, muusika-, kunsti- ja käsitööõpetus. Kas ja missugune arvamus on kujundatud Reformierakonnas selle algatuse kohta? Mida sina arvad sellest ideest?
Ma arvan, et muusika ja loovainete puhul see võiks kehtida. Kehalise kasvatuse puhul leian, et oleme liialt kaugele läinud sellega, et lapsi ei tohi omavahel võrrelda. Et see on diskrimineerimine kui üks ei suuda ühte kätekõverdust teha, teine aga teeb 100. Ikka peab jääma teatav võistlusmoment ja võimalus lapsi hinnata. Kehalise kasvatuse eesmärk on tekitada huvi spordi vastu, mitte teha kõigist maailmatasemel sportlasi. Tegelikult pole ju väga vahet, kas sa paned hinde või kirjeldad. Kirjeldav on parem viis hinnata, aga õpetajad ei soovi seda veel väga teha. Hinne on emotsionaalne ja subjektiivne asi. Kirjeldav hindamine toob välja positiivsed ja negatiivsed küljed. Mu vend, kes on kehalise kasvatuse õpetaja, tema paneb hinde selle järgi, kuidas õpilane on arenenud võrreldes eelmise aastaga, mitte ei võrdle kahte erinevat õpilast. Väga tähtis kõige selle juures on ka hoolsus, st kas spordiriided on kaasas, kas noor töötab reaalselt tunnis kaasa, teeb asja pühendunult jms.
Ma arvan, et see on õige, et hinnata inimest personaalselt ja tema arengut. Kuid mingi võistlusmoment peab siiski jääma. Peale keskkooli lõppu läheb noor ellu ja seal hakkab väga suur olelusvõitlus peale, kus sind keegi enam väga ei poputa. Elus kehtivad teataval määral džunglireeglid ja mida varem noor inimene sellest aru saab, seda parem.
Miks sind on määratud kahe Keskerakonna poolt algatatud seaduse muutmiste vastutajaks?
Seetõttu, et algatajal on alati kõrval esindaja komisjonist. Võtsin need enda peale, kuna ma hariduseteemadega tegelen. Ma ei karda vastutada ka veidi vähem populaarsete eelnõude eest. Võtan julgelt enda vastutada ka eelnõusid, mida meie koalitsiooniprogramm ette ei näe. Poliitik ei tohi karta teha ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid.
Kas koalitsioon sõidab opositsioonist teerulliga üle?
Ei. Me ikka kuulame konstruktiivsed ettepanekud ära ja vajadusel ning võimalusel ka rakendame neid. Teinekord on lihtsalt nii, et koalitsioonil on oma tegevuskavas vastav teema juba sees ning mõne aja pärast nii kui nii plaanis. Suur osa opositsiooni ettepanekutest on aga emotsionaalsed ning suunatud poliitiliste punktide noppimiseks. Näiteks on ette nähtud mingid summad kulureale, kuid tulurida puudub, st ei põhjendata, kust ja kelle arvelt vastavad summad plaanitakse võtta.
Kas sa teed Neeme Suurega ka koostööd Läänemaa huvide heaks?
Juba sellest ajast tegime aktiivselt koostööd kui ta maavanem oli. Viimase näitena kutsusime kokku Läänemaa sõprade klubi, oleme koos regionaalpoliitika toetusrühmas jms.
Kas sa oled päri ideega, et maamaks kaotada? Mille pealt korvatakse KOV tulubaasi tekkiv kahju? Urmas Reinsalu sõnul pidi Riigikogu vastava süsteemi välja töötama.
Jah, üldiselt olen seda meelt, et inimene saaks ise rohkem otsustada oma vahendite kasutamise üle.Pooldan, et inimestel oleks rohkem vabadust ja vastutust oma rahaga ümber käimisel. Maamaks on üks nendest maksudest. Kui mul on oma kodu, siis ma maksan maamaksuna ca 40 aasta jooksul uuesti selle kodu hinna, mille eest ma selle ostsin, kas see on õige ja õiglane. Kindlasti tuleb riigieelarvest leida vahendid, et seadusemuudatusest tulenevad mõjud KOV-idele kompenseerida (ca 17 M eurot).
Kas on olemas konkreetsed ideed, kus kohast 17 miljonit € võetakse?
Täiendavad maksulaekumised, reservid, mida meil on üle 1,2 miljardi €. Kuigi pigem jätaks reservid puutumata ning keerulisemateks aegadeks, milleks need ka mõeldud on. Pigem vaadata seda kuidas riigieelarvet efektiivsemalt ümber jagada. Muud varianti ei ole. Makse me ei tõsta, aga KOV peab kulud kompenseerima.
Kas see pole ebaõiglane, et Riigikogu liikme palk on 3000 €, aga Eesti keskmine palk on 729 €?
Kogu palgatemaatika on väga pikkade vaidluste küsimus ja tulemus. Mõni ütleb, et see peab olema 10 keskmist palka, teine jällegi, et Riigikogu liige peab tegema tasuta tööd. Kolmas ütleb, et see peab olema Eesti keskmine palk. Arvamusi on väga palju. Minu vaidlus pole see kunagi olnud ja ma ei läinud Riigikokku raha teenima. Ma ei pea ka õigeks ise oma palga üle otsustada. Riigikogu liikmete palk sai nüüd seadusega keskmisest palgast lahti seotud, kuigi ma olen veendunud, et diskussioone see ei peata. See on pidev vaidluskoht. Ühe arutluse käigus käis mu sõber välja mõtte, et riigikogu liikme palk võiks olla saadiku eelmisel töökohal saadud palgaga samaväärne. Annab edasi arendada.
Kas Riigikogu on suvepuhkusel 16. juunist – 12. septembrini? Kuidas näeb välja sinu suvi?
Täiskogu istungeid ei toimu 29. augustini, mil leiavad aset presidendivalimised. Suvel jätkab tööd Riigikogu kultuurikomisjon. 4. juulil arutasime Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta. Samuti kohtusime minister Aaviksooga, teemaks uus kõrgharidusreform. Kuna 2012. aasta riigieelarve tegemine on täies hoos, siis tegutsen selle nimel, et näiteks haridusvaldkonna vajalikud investeeringud saaksid eelarvesse sisse (nt IB õpe). Olen sel teemal ministritega aktiivses kontaktis.
Valimisringkonnas (nt Haapsalus) on pooleli olulisi kultuuri-, hariduse- ja spordiobjekte, mille tarvis täiendava toetuse leidmine on üks minu südameasju. Käimas on näiteks Haapsalu riigigümnaasiumi, universaalse spordihalli ning kultuurikeskuse projektid.
Igakuiselt jätkavad tegevust Hasartmängumaksu nõukogu ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu, kus ka suvekuudel jätkame heade projektide toetamist.
Olen võtnud eesmärgiks külastada järgemööda kõiki oma valimisringkonna omavalitsusi alustades Läänemaalt. Näiteks kohtusin viimati Taebla valla inimestega. Külastasin spordiobjekte, kohalikku U-stuudiot ning sealseid ettevõtteid Pal Klaas ja Tradex. Eesmärk on teha Läänemaa omavalitsuste külastusi läbi suve.
Suvine kultuuriprogramm on minu valimisringkonnas väga tihe, eriti kodulinnas Haapsalus. Paljude ürituste toimumisele aitame ise otseselt kaasa, seega kavatsen seal kindlasti kohal olla (näiteks Missio Läänemaa „Laul ja vabadus“ jpm).
Traditsiooniliselt olen külastanud ka erinevate sihtrühmade suvepäevi, nt Läänemaa pensionäre ja noori.
Oma osa võtab Eesti Koolispordi Liidu juhtimine, kus jätkub juhatuse töö ning suvised spordivõistlused erinevates Eesti piirkondades, mida kavatsen kindlasti aktiivselt külastada.
Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni esimehena on minu õlul erakonna juhtimine maakonnas. Juhatuse nõupidamised ning organisatsiooni tegevuses hoidmine on jätkuvad ülesanded ka suvisel perioodil, eelkõige juunis ja augustis.
Kindlasti jätkan arvamuslugude kirjutamist ning tegevusülevaadete andmist oma blogis www.lauriluik.ee
Paar nädalat plaanin puhata ning veeta lähedaste seltsis.
