Homme on Riigikogus kolmandal lugemisel minu juhtida olev Kutseõppeasutuse seadus.
Seaduse peamised eesmärgid:
* parandada kutsehariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja juhtimist
* suurendada kutsehariduse paindlikkust
* vähendada väljalangevust
* tagada parem väljund tööjôuturule
Postitan huvilistele lugemiseks oma ettekande väljavõtted I ja II lugemise stenogrammidest.
Haapsalu Kutsehariduskeskus. Allikas: kutseharidus.ee
I lugemine
Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 kahel istungil. Esimest korda 14. jaanuaril, kus eelnõu sisu käis tutvustamas minister Aaviksoo, ja teist korda 22. jaanuaril, kus olime kutsunud kohale huvirühmade esindajad Eesti Maaomavalitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingust, Eesti Õpetajate Liidust, Eesti Õpilasesinduste Liidust, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast ning Eesti Tööandjate Keskliidust.
Ma käin hästi lühidalt üle veel selle seaduse olulisemad eesmärgid. Kuna minister sisu just pikalt tutvustas, siis ma otseselt sisusse tungima enam ei hakka. Tähtsamad eesmärgid on kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine, kättesaadavuse suurendamine, õppijate väljalangemise vähendamine, koolide juhtimise korrastamine, õpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamine ja väljundipõhisuse suurendamine.
Esimesel kohtumisel, kui minister Aaviksoo andis komisjonis ülevaate, tõstatusid komisjoni liikmetel mõningad küsimused, millest järgnevalt väike ülevaade. Komisjoni liikmed uurisid ministri käest, kas muudatused, mis selle seadusega tehakse, mõjutavad üldhariduse õpet kutseõppeasutustes. Minister vastas, et laias laastus on seaduse üks eesmärke üldharidust enam kutseõppega integreerida ja samas jätab seadus ka võimaluse pakkuda kutseõpet üldhariduskoolis. Teiseks uuriti, milline võiks olla kõrgeim kutsekvalifikatsiooni tase. Sellest rääkis minister täna oma ettekandes siin saalis pikalt. Eelnõus oleme kavandanud selleks viienda taseme, mis on põhimõtteliselt tehniku kutse.
Lisaks markeerisime esimesel istungil ära ka teemad, mis puudutavad tugiteenuste sisu, eestikeelset õpet ja sellele üleminekut, millest ka täna pikalt juttu oli. Lühidalt käsitleti ka toitlustamist, praktika küsimust, riiklikku koolitustellimust ja kutseõppeasutuste võrku.
22. jaanuariks olime kutsunud kohale, nagu ma mainisin, mitme huvirühma esindajad. Kokku oli neid 11 ja üle poole nendest tõid murekohana või ühe selles seaduseelnõus lahendamist vajava probleemina välja ka täna siin palju käsitletud rakenduskõrghariduse õppe pakkumise kutsekoolides. See oli tõsine mure ja ma usun, et me saame seda teemat komisjonis veel pikalt ja põhjalikult arutada. Kaubandus-tööstuskoja esindaja rõhutas veel, et nende arvates võiks koolidel olla õigus osutada teatud raamides ka tasulisi teenuseid. Rõhutati praktika korralduse ajakohastamise olulisust, eelkõige koostööd õppeasutuse ja ettevõtjate vahel. Õpetajate liit tõi välja õpetajaameti, õpetajakutse ja õpetaja põhikompetentsi küsimuse. Kutseõppe edendamise ühing markeeris samuti ära soovi anda kutsekoolidele võimalus majandustegevusega tegelda, samuti võimalus osaleda vastavate erialade liitudes või MTÜ-des. Mainiti regionaalpoliitilise aspekti olulisust ning põgusalt rahastamist ja praktika poolt. Eesti Maaomavalitsuste Liit rõhutas samuti Kutsekoja ja ettevõtete omavahelise koostöö tähtsust. Eesti Õpilasomavalitsuste Liit tõi välja õppepraktika olulisuse. Nad rõhutasid, et loomulikult oleks kutseharidusse lisaraha tarvis, ning markeerisid tugiteenuseid ja koostööd ettevõtetega. Lisaks kutsutud organisatsioonide tõstatatud teemadele arutasime põgusalt väljalanguse küsimust, õppekeelt, nagu juba mainitud, kutseõpet gümnaasiumiastmes ja üldhariduse omandamist kutsekoolides.
See on laias laastus kõik, mida me nendel kahel komisjoni istungil arutada jõudsime. Kindlasti tulevad täna siin saalis läbi käinud teemad lauale ka edasistes komisjoni aruteludes. Meil on veel aega teha täiendusi ja parandusettepanekuid, nii et ma usun, et arutelu saab olema komisjonis päris põhjalik.
Komisjon tegi ka järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks otsustasime saata eelnõu täiskogule arutada tänaseks ja ettekandjaks määrati mind. Komisjon teeb täiskogule ettepaneku eelnõu 331 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 15. veebruar kell 16. Aitäh!
II lugemine
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Järgnevalt ülevaade kutseõppeasutuse seaduse menetlemisest.
Olgu üle korratud veel seaduse eesmärk, milleks laias laastus on kutsehariduse kaasajastamine, kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine, kättesaadavuse parandamine, õppijate väljalangevuse vähendamine.
Esimene lugemine toimus siin suures saalis 30. jaanuaril s.a. Tol korral olid peamisteks teemadeks eestikeelsele õppele üleminek ja rakenduskõrghariduse pakkumine kutseõppeasutustes.
Kohtusime vahepealsel perioodil kõikide osapooltega ja saime nendelt väga head tagasisidet, mille baasil on kultuurikomisjon ise teinud terve hulga muudatusettepanekuid. Ka teised osapooled on esitanud oma ettepanekud meile arutamiseks. Komisjonis arutasime teise lugemise ettevalmistamisel seda eelnõu kaheksal istungil. Nagu mainisin, jaanuarikuus kohtusime huvirühmadega, märtsikuus külastasime Tallinna Teeninduskooli, et saada paremat pilti, kuidas asi reaalsuses välja näeb ja toimib. Eraldi arutasime rakenduskõrghariduse andmise võimalusi kutsekoolides. Samuti veel maikuu lõpus ja isegi juuni alguses arutasime kaitseväeteenistuse seadust ja seda osa, mis puudutab ajateenistusse kutsumise perioodi pikendamist.
Järgnevalt annan teile ülevaate olulisematest teemadest ja nendest muudatusettepanekutest, mis on teil ka laudadele välja jagatud. Kõiki detaile ei hakka ma ette kandma. Kui on küsimusi, pärast siis saame täpsustada, aga alustame otsast peale.
Muudatusettepanek nr 2 puudutab sotsiaalpartnereid. Selle eesmärk on ühtlustada läbivalt eelnõus sotsiaalpartnerite mõiste. Selle laiem eesmärk on see, et olla juba enne õppe läbiviimise alustamist võimalikult hästi lõimitud tööturu ja ettevõtluskeskkonnaga.
Muudatusettepanekud 4 ja 5 puudutavad rakenduskõrghariduse andmise õigust kutseõppeasutustes. See oli teema, nagu ma ka enne mainisin, mis siin suures saalis kõige enam vastukaja, lisaks keeleküsimusele, leidis. Samuti oli see komisjonis oluliseks aruteluteemaks. Me kohtusime osapooltega Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Majanduskooliga, keda see eelnõu punkt kõige rohkem mõjutab. Ehk eelnõu esialgne mõte oli selles, et lõpetada rakenduskõrghariduse andmise õigus kutsekoolides ära. Komisjon siiski otsustas jääda vastupidisele seisukohale, et järgnevalt oleks ka kutseõppeasutustes võimalik rakenduskõrgharidusõpet pakkuda. Siin me jäime haridusministeeriumiga eriarvamusele.
Muudatusettepanek nr 12 puudutab riiklikke õppekavasid ja volituste andmist Haridus- ja Teadusministeeriumile, et kutseõppe riiklikke õppekavasid saaks moodustada ja ellu kutsuda.
Muudatusettepanek nr 14 puudutab õppekava avamist. Näiteks, kui me siin tulevikus hakkame sisustama V taseme õpet kutsehariduses, siis analoogse õppekava avamist antud muudatusettepanek ka puudutab. Kindlasti peab olema kvaliteet akrediteerimisel kontrollitud, et tegu oleks tasemele vastava õppekavaga.
Muudatusettepanek nr 15 puudutab kooli vastuvõtu tingimusi.
16. ja 17. ettepanek puudutavad kutseõppe õppekava õppekeele küsimust. See oli ka üks küsimus, kus komisjon jäi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga eriarvamusele. Komisjon otsustas jätkata võetud suunaga ehk siis aastaks 2020 oleks üle mindud ka kutsekeskhariduse pakkumisel 60%-le eesti keele õppe nõudele. Rõhutan seda, et kutse on ka tulevikus võimalik omandada mitte eesti keeles, kui aga soovitakse saada keskharidust, siis selleks on tarvis eesti keele oskust ja läbida see 60% ulatuses eesti keeles.
Muudatusettepanekud 18 ja 19 puudutavad praktikat töökeskkonnas ja praktilist tööd õppekeskkonnas. Me muudame süsteemi natukene paindlikumaks ja anname õpilastele võimaluse sooritada osa praktikast näiteks kooli õppekeskkonnas. Siin on oluline märkida, et jätkuvalt on meie fookuses parem koostöö ettevõtjatega.
Muudatusettepanek nr 22 puudutab õpetaja ja kutseõpetaja kvalifikatsiooninõudeid. Siin me samuti muudame regulatsiooni paindlikumaks, et saaks kaasata erialaspetsialiste, olenemata sellest, kas tal on näiteks magistrikraad või ei. Kui ta on ikkagi vastava ala spetsialist, siis antud säte annab selleks võimaluse.
Muudatusettepanekud 25 ja 26 puudutavad õpetaja lähtetoetust. Siin on samuti komisjon otsustanud lähtetoetuse taotlejate ringi laiendada. Ehk me anname õiguse taotleda lähtetoetust tulevikus ka nendel õpetajateks pürgivatel või saavatel inimestel, kes omavad kõrgharidust, kuid kellel ei ole õpetaja või pedagoogi kvalifikatsiooni. Ehk me laiendame seda ringi, kes saavad lähtetoetust taotleda.
Muudatusettepanek 29 puudutab õppekulude hüvitamise ülemmäära. Analoogselt ülikooliseaduses tehtud muudatusega siis ka kutseõppes nendel õppekavadel, mis ei ole riikliku koolitustellimuse alusel, kehtestame õppekavade hüvitamise ülemmäära, et oleks lagi selgelt olemas.
31. muudatusettepanek puudutab valikulist akrediteerimist ja eelkõige akrediteerimisega seotud üleminekusätteid. Seal lihtsalt nihutatakse seda perioodi kolme kuu võrra edasi.
34. muudatusettepanek puudutab kutseseaduse muudatusi, mis on vajalikud selleks, et me käesoleva kutseõppeasutuse seaduse saaksime täielikult ja edukalt ilma tõrgeteta rakendada.
Siis veel kaks olulist teemat. Üks nendest puudutab kutsekooli osalemist mittetulundusühingute tegevuses. Iseenesest on minu arvates väga mõistlik ettepanek, et kutseõppeasutused saaksid koostööd teha vastavate liitude ja MTÜ-dega, mis erialaselt on nendega seotud. Kuna see pole täna kooskõlas ei riigivaraseadusega ega ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, siis komisjon otsustas, et hetkel me seda ettepanekut toetada ei saa, küll aga tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks selle teemaga edasi tegeleda. Nii et loodetavasti saame seadusega need väiksed riived ära kõrvaldada ja selle ka tulevikus ellu rakendada.
Viimane teema, mida ma tahan mainida, puudutab ajateenistusse kutsumist. Selle muudatusega anname seadusega Kaitseministeeriumile ja Kaitseressursside Ametile õiguse pikendada kaitseväkke kutsumist õpilase õpingute kestuse lõpuni. Probleem oli selles, et näiteks esitluskunsti õppesuundadel õppivad üliõpilased peaksid just nagu enne oma õpingute lõppu vahepeal käima sõjaväes. Me loome paindliku võimaluse seadusega seda perioodi pikendada kuni nende õpingute lõpuni. Oluline on märkida seda ka, et täna antud muudatus otseselt kutseõppes osalevaid õpilasi ei puuduta, küll aga, kui me sisustame ära uue, selle viienda taseme, tehniku kutse, siis võib-olla tulevikus hakkab see neid õpilasi mõjutama. Nii et ütleme, et parem on, kui ta on ilusti olemas.
Ülejäänud muudatusettepanekud on laias laastus keelelised ja normitehnilised, neid ma siin ei hakka eraldi ette kandma, nende kohta võite lugeda materjalidest, mis teil laua peal on.
Kultuurikomisjon otsustas 23. mai istungil esitada antud eelnõu, kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda täna ehk 5. juunil. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!
