Riigikogus on arutlusel Kutseõppeasutuse seaduse (331SE) uus terviktekst.
Seaduse olulisemad eesmärgid:
* kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine
* kättesaadavuse suurendamine
* õppijate väljalangevuse vähendamine
* koolide juhtimise korrastamine
* õpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamine
* väljundipõhisuse suurendamine
* rahastamise suurem diferentseerimine
Peamised muutused võrreldes tänasega:
1) uute kutseõppe liikide määratlemine – eelnõuga minnakse vanadelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) üle uutele, Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga seotud õppeliikidele;
2) väljundipõhisuse printsiibi läbiv rakendamine hindamise, kutseõppe liikide, õppekavade, õppekasvatusala töötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel;
3) õppe läbiviimise õiguse juurutamine – seda õigust peavad taotlema kõik kutseõppeasutused ja kutseõpet läbiviivad rakenduskõrgkoolid õiguslikust seisundist sõltumata ning õiguse pikendamine toimub akrediteerimise kaudu;
4) kutseõppeasutuse juhtimise kollegiaalsemaks muutmine;
5) õpetajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine kutsestandardite põhjal;
6) uue õppemahu arvestamise ühiku (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt EKAP) määratlemine ja kasutuselevõtmine;
7) täiendused kooli rahastamispõhimõtetes, mille järgi kaetakse kooli kulud vastavalt koolile pandud kohustustele ja ülesannetele tagades kutseõppe kvaliteedi.
Riigikogu menetluses on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on tagada tugev põhiharidus turvalises õppekeskkonnas võimalikult kodukoha lähedal ning valikaineterohke, kvaliteetne ja konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus.
Vaata ka siit:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik
Lisalugemist: