Tõnis Lukas: “… tasuta hariduse omandanud hakkaksid oma palgataseme järgi maksma tagasi selleks loodud kõrghariduskassasse, mille vahendid suunatakse tulevikus ülikoolide rahastamiseks ning õppivate tudengite õppetoetusteks ja stipendiumideks.”
Kiidan Tõnis Lukast, et ta selle idee debatiteemaks tõstatas. Pealtnäha oleks sellest abi esialgsete finantsraskuste ennetamisel ning mulje jätmisel, et meie pakumegi “tasuta haridust”, kuid siin on siiski terve rida küsimärke.
Värsked ideed või siis vanad ideed uued kuues on haridusvaldkonnas enam kui teretulnud. Haridusministri välja käidud mõte nn haridusmaksust aga tundub justkui “tasuta hariduse” tähe all eluaegse õppelaenu tagasimaksegraafiku kehtestamisena.
Olen seda meelt, et lisaks riigivahenditele tuleks suurendada erakapitali osakaalu kõrghariduses. Mina uute maksude kehtestamist ei poolda. Eriti astmete kehtestamist, mida rohkemteenivate suuremalt maksustamine ju tähendab.
Pigem tuleb rõhku pöörata motiveeriva stipendiumitesüsteemi väljatöötamisele, haridusfondide loomisele, õppelaenu piirmäära tõstmisele 60 000 kroonile ning tihedamale koostööle ettevõtetega. Toetussüsteemid tuleb muuta vajadusepõhiseks.
Suuremad vajakajäämised ja küsimärgid antud idees:
* Miski ei ole tasuta. Hetkel maksavad riigieelarvelised kohad kinni ju maksumaksjad. Tegu on ajatatud astmelise maksuga, millega maksab õpilane oma õpingud kinni tööturule jõudes.
* Kui on määratud piir, millest kõrgema palga puhul tuleks nn haridusmaksu maksma hakata, ei maksa üllatuda, kui ametlikud palgad just sinna lati alla reguleeritakse.
* Kes on tublim, see peab rohkem maksma. Miks karistatakse tublimaid? Mis motiveerib siis olema tublim?
* Kuidas seda kõike administreerida? Kas rohkem teenivad inimesed maksavad rohkem, samuti maksavad rohkem need, kes on õppinud kallimal erialal?
* Kas see koormis jääb inimesele elu lõpuni või millal minu maksukohustus lõppeb? Kui palju ma tegelikult riigile siis võlgnen? Äkki tekitab see hoopis olukorra, kus inimesed hakkavad hariduse omandamist vältima…
* Kas erinevate erialade puhul tulevad siis diferentseeritud maksukoormused? Sest erialad on ju ka täna suhteliselt erineva hinnatasemega.
Need on küsimused, mis mulle esmalt pähe turgatasid. Kui saaks adekvaatsed põhjendused, siis võiks täitsa edasi mõtelda.
