Täna on riigikogus arutlusel Eesti Inimarengu aruanne 2007.
Ettekandega esinevad Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees, akadeemik Ain-Elmar Kaasik, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ja põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.Olulisemate teemadena on käsitluse all haridus ja inimareng, demokraatia ja kodanikuühiskond, mitte-eestlased Eesti ühiskonna osana ning Eesti majandusstruktuuri tulevik.
Tutvu inimarengu aruandega aadressil: http://www.kogu.ee/public/trykised/EIA07_est.pdf
Ühe olulisema teemana haridusvaldkonnas oli istungil üsna mitmel korral arutlusel elukestev õpe. Minugi küsimus oli sellest ajendatud:
Meie positsioon ÜRO inimarengu indeksi hariduse osaindeksi järgi on üsna võrreldav Euroopa parimatega. Kuid nagu te ise korduvalt mainisite, on meil pikk tee minna elukestva õppe valdkonnas. Millised oleksid teie arvates kolm olulisemat sammu, mida astuda, et jõuda parimatele järgi?
Marju Lauristin
Teate, mul on niisugune tunne, arvestades just nimelt seda, et me oleme nii väikene rahvas, see, millest siin juba enne räägiti, meenutada Hurta ja vaimult suureks saamist kui meie kategoorilist imperatiivi. Siis see vaimult suureks saamine tegelikult tähendab seda, et igaüks meie rahva, ma mõtlen siin mitte ainult rahvust, vaid üldse Eestis elavat rahvast, liikmest peaks olema ka rohkem haritum, mitte proformaalses mõttes, vaid just õppimise ja õppimisvõime mõttes. Me peaksime seadma siin endale tõesti sihid jõuda 5 parema hulka, mitte keskmise hulka. Mida ma siin näeksin? Alustame seadusandlusest, kuna me räägime siin praegu seadusandjaga. Mõtleme erisoodustusmaksu peale, mõtleme, kui mitmeid ja mitmeid kordi on püütud koolituselt võtta maha erisoodustusmaksu. Me teame, et seda on tehtud nüüd väga, väga kitsalt, aga see, kui me räägime sellest nii-öelda põhjalikumast ümberkvalifitseerimisest, kaasa arvatud, muide, ka kõrgharidusega inimeste ümberkvalifitseerimisest, näiteks mitmes riigis, muide, ka Ameerikas selgelt soodustatakse inimestel, kes on n-ö üle 40, teist korda n-ö haridust otsast alustama, uut elukutset valima. Ja see võiks olla soodustatud. Samuti, kui me mõtleme sellele 8-kordsele vahele tippjuhtide ja reatöötaja koolituses ja kui me mõtleme selle peale, et kogu meie tootlikkuse tõus ei ole ju mitte direktorite tootlikkuse tõus, vaid ta on ikka töötajate tootlikkuse tõus eeskätt, siis see on üks asi. Ja mispärast oleks oluline jõuda selleni, et ettevõtjad, ettevõtjate assotsiatsioonid, kaubandus-tööstuskoda, ametiühingud, majandusministeerium – kõik need lülituksid sellesse protsessi koos omavalitsustega kindlasti. Tõesti, mina näen, et meil on olemas Eesti elukestva õppe strateegia, aga see tegelikult ei ole nii selgesti suunatud nendele küsimustele. Iga ettevõte ja iga omavalitsus ja riik tervikuna peaks nüüd selle majanduse arengu kontekstis tegema siin väga selge suunitlusega selle ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise strateegia, kusjuures praegu see on läinud meil koolitusturule. Nii nagu siin räägiti, et tervishoid, eks ole, meil on avalik-õiguslik haigekassa ja eraõiguslik tervishoid. Tegelikult koolitus, seesama ümberkoolitus on suurel määral läinud puht äriks. On täiesti selge, kui me vaatame, kuidas see toimib, toimib jällegi niiviisi, et ta soodustab seda tippude korduvat ja korduvat Kanaari saartel ja spaades ja kus mujal toimuvat koolitamist. Samas, kui oleks vaja tegelikult vaadata, mida teevad siin kutsehariduskeskused, mida teevad siin kõrgkoolid, rakenduskõrgkoolid jne. See on tõepoolest üks väga, väga suur töö. Ma väga soovin jõudu kultuurikomisjonile selle tööga tegelema ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ja majandusministeeriumi kokku tooma nende asjade arutamiseks.
Istungi täieliku stenogrammi leiad siit: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221721500
