Kolmapäeval võtsime lisaks spordiseaduse muudatustele vastu ka koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) muudatuse, mis aitab vähendada lasteaiajärjekordi.
Minu kõne istungil:
Austatud juhataja, lp kolleegid
Reformierakond peab väga oluliseks, et kõigile lastele oleks Eestis tagatud lasteaia või -hoiu koht. Selleks oleme koostöös omavalitsuste jt osapooltega teinud koolieelse lasteasutuse seadusesse muudatused, mis võimaldavad omavalitsustel lapsevanema nõusolekul pakkuda pooleteise kuni kolmeaastastele lastele lasteaia koha asemel ka lastehoidu.
Kehtiva seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus võimaldama kõigile pooleteist kuni 7-aastastele lastele lasteaiakoha. Paraku on aga umbes 10 protsenti meie omavalitsustest (Tallinn, Tartu ja neid ümbritsevad omavalitsused ning mõned teised suuremad linnad) hädas kõigile lastele koha tagamisega.
Kuna lasteaiakohtade nappus puudutab eelkõige sõime-ealisi (1,5-3 a) lapsi, oleme muutnud seadust omavalitsuste jaoks paindlikumaks ehk et sel juhul, kui lapsevanem on nõus, võib omavalitsus lapsele pakkuda ka lastehoiukohta. Sellisel puhul on omavalitsus ka seaduse ees oma kohustuse täitnud. Kui vanem siiski otsustab, et soovib oma lapsele lasteaiakohta, peab elukohajärgne omavalitsus selle talle vōimaldama. Ühe pere lastele peaks omavalitsus suutma tagada õiguse käia samas lasteasutuses.
Seadust tehes oli meie eesmärk muuta tänane olukord paremaks, seda nii, et kumbki osapool, ei perekond ega omavalitsus, ei kannataks. Eeldatavasti väheneb lasteaiakohta ootavate laste arv, kuna osa vanematest on nõus lasteaiakoha järjekorras ootamise asemel panema oma lapse lastehoidu. Kuna hoiukohtade loomine on lasteaiakohtade omast soodsam, peaks seadusemuudatus motiveerima ka omavalitsusi uusi hoiukohti looma ning seeläbi peaks ka järjekorrad lühenema.
Seadusemuudatuse kohaselt ei tõuse lapsevanema osalus kõrgemale tänasest lasteaia puhul kehtivast 20% määrast valitsuse kehtestatud alampalgast.
Omavalitsus võib lasteaaia või -hoiu pakkumiseks kasutada ka eraõiguslikke partnereid, korraldades selleks hanke, määrates tingimustesse kvaliteedi, turvalisuse jm nõuded, muuhulgas rahalised piirid. Seega saab ka omavalitsus oma kulutusi ise paremini kontrollida ja planeerida.
Seaduse menetluse käigus esitati ka rida teisi muudatusettepanekuid, millest osad kirjutasime seadusesse (nt lasteaiarühmade paindlikum korraldus, laste ja õpetajate suhtarvu täpsustamine, lasteaia kodukorra kehtestamine jm) ning ülejäänud edastasime kaalumiseks haridus- ja teadusministeeriumile, kus on väljatöötamisel uus alushariduse kontseptsioon. Üldine lähenemine on see, et sõimeealiste laste hoid ja aed võiksid oma sisult ja kvaliteedilt senisest enam läheneda.
Euroopa Liidu 2014.-2020. a struktuurivahendite meetmetest on kavas investeerida ca 40 miljonit eurot ca 3200 uue lasteaiakoha loomiseks, mis peaks viima meid eesmärgini, kus kõik lasteaiakohta soovivad lapsed selle koheselt ka saaksid.
Seadusemuudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuaril.
Reformierakonna fraktsioon soovitab ka kõigil teistel saadikutel antud seaduseelnõud toetada.
Aitäh!
