Noore inimesena tean hästi, kui vajalik on lapsele lisaks kooliharidusele ka võimalus eneseteostuseks ning arenemiseks huvialaringis. Reformierakond peab oluliseks, et iga laps saaks areneda ning osaleda talle huvi pakkuvas tegevuses. Seetõttu oleme rakendamas programmi, millega tagame aastas 2000 krooni ringiraha igale lapsele vanuses 6-19.
Huvialaringides areneb ja avardub laste maailm. Tekivad harjumused, talentidel avaldub anne, suurenevad eneseteostusvõimalused jne. Spordiringis teevad esimesed treeningud tulevased olümpiavõitjad, muusikakoolis Mozartid ning kunsti- ja käsitööringis tulevased Leonardo Da Vincid. Peamine eesmärk on aga protsessis endas, lapse pidevas arengus ning eneseteostuses.
Ringiraha on pearahana mõeldud igale lapsele, seejuures vähendamaks lapsevanemate rahalist koormust ning suunamaks lisavahendeid huvihariduse valdkonda. Pikas perspektiivis suurendamaks ka huvitegevuses osalevate laste arvu. Hetkeseisuga on Eestis veidi üle 200 000 lapse vanuses 6-19 aastat. Nendest tegeleb huviharidusega vaid alla poole, mille üle küll väga rõõmu tunda ei saa. Põhjuseid on mitmeid, kuid nii mõnigi laps jääb huviringist eemale rahapuudusel. Seepärast olemegi käivitamas ringiraha programmi.
Antud programmi keskmes on laps. Kuid kogu masinavärgi rakendamiseks tulevad mängu ka lapsevanem, kohalik omavalitsus ja huvialaring.
Oluline on teada, et ringiraha on mõeldud aastase pearahana kõikidele lastele, kes käivad ükskõik millises huvikoolis, spordiklubis või huviringis sõltumata nende omandivormist ning ka sellest, kas ring on tasuline või tasuta.
Riik rahastab kohalikke omavalitsusi läbi tasandusfondi sihtotstarbeliselt. Omavalitsus suunab raha omakorda vastavasse huvialaringi. Tähtis on aga see, et huvialaring oleks registreeritud vastavas kohalikus omavalitsuses. Kui omavalitsus katab huvihariduse kulud oma eelarvest ning puudub lapsevanema osalustasu, suunatakse omavalitsustele raha vastavalt ringides osalevate laste arvule. Seda saab kasutada huviringi õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate töö tasustamiseks või õppevahendite soetamiseks.
Mida peab tegema lapsevanem, et oma lapse huviharidusele tehtud kulutused kompenseeritaks?
Oletame näiteks, et lapsevanemad Malle ja Kalle elavad Haapsalus ning maksavad täna oma tütre Mari kunstiringis käimise eest 500 krooni ja balletitrenni eest 1000 krooni aastas. Selleks, et riik selle raha kompenseeriks, peab lapsevanem tegema taotluse vastavas summas oma elukohajärgsele omavalitsusele ehk siis antud juhul Haapsalu linnale.
Avaldusele, mille vormi ja tingimused kinnitab kohalik volikogu, tuleb kanda lapse nimi, andmed ning ringi nimi. Seepeale suunab omavalitsus raha otse huviringile Mari osalustasu katmise hüvitamiseks, mistõttu vanemad enam ringiraha maksma ei pea sest huviharidusse makstav kogusumma jääb 2000 krooni piiresse.
Juhul, kui Mari kunstiring asub teises omavalitsuses, näiteks Ridala vallas, saab lapsevanem ringiraha kasutada ka seal. Omavalitsused arveldavad omavahel ise.
Vaatamata sellele, et Mari käib nii kunstiringis kui ka balletitrennis, saavad osalustasud kompenseeritud mõlema ringi tarvis, sest summa ei ületa 2000 krooni.
Mul on hea meel, et oleme astumas olulist sammu selles suunas, et iga laps saaks osaleda talle huvi pakkuvas ringis olenemata lapsevanemate rahalisest olukorrast. Loodan, et mõne aja pärast saame tõdeda ka seda, et huvitegevuses osalevate laste arv on märgatavalt tõusnud.
Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond
