8. oktoobril avaldas Õpetajate Leht avaliku kirja, milles Kalle Kalda juhib tähelepanu õpetajate palkadele. Hea meel on tõdeda, et 2011. aasta riigieelarves on kavandatud hariduskulude tõusuks 7,9 protsenti.
Kodukooli HWG ees
Oleme suurendanud omavalitsuste hariduskulude katteks vabade vahendite mahtu 110 miljoni krooni võrra. Täiendavaid vahendeid saavad omavalitsused kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks või tugipersonali palkamiseks. Samuti saab eraldatavat raha kasutada õpetajatele täiendavate tasude maksmiseks.
Lisaks mahukatele Euroopa tõukefondide toel tehtavatele investeeringutele kavandame 814 miljoni krooni ulatuses täiendavaid haridusinvesteeringuid ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi kaudu. Näiteks on riigieelarves kavandatud saastekvootide rahast plaanis remontida Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi hoone. Samuti on kavas suurendada kõrghariduse baasfinantseerimist.
Kalle Kalda tõstatas oma kirjas küsimuse, kas õpetajate palgad ikka on igal aastal tõusnud. Jah, õpetajate palku on aasta-aastalt tõstetud, vastavalt võimalustele. Pedagoogide palga alammäär oli 2004. aastal 5710, 2009. aastal aga 10 077 krooni. Kui aastal 2004 moodustas pedagoogide palga alammäär 78 protsenti Eesti keskmisest palgast, siis aastal 2009 (koos kärbetega) tõusis see 82 protsendini. Seejuures astmepalga alammäär ei pruugi olla tegelik palk. Olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti nooremõpetaja peab tulevikus saama vähemalt keskmist palka. Pingutame selle nimel, et õpetajaamet saaks praegusest enam väärtustatud.
Valitsus oli tõepoolest sunnitud 2009. aastal kärpima kõigi riigiteenistujate palku. See oli paratamatult valus, kuid väga vajalik käik. Et suudaksime tulevikus inimeste elujärge parandada, oleme keerulistel aegadel vahel sunnitud tegema ka raskeid otsuseid. Lihtsustatult: kui valusaid kärpeid poleks tehtud, oleksime praegu sarnases olukorras Kreeka või Iirimaaga. Soovime Eesti inimestele, sealhulgas õpetajatele vaid parimat.
Eestile prognoositakse (tänu rasketele, kuid õigetele otsustele) järgmiseks aastaks aga Euroopa Liidu suurimat majanduskasvu, mis omakorda tähendab tulevikus ju suuremaid palku (ja ka näiteks pensione).
Vaadates hariduse rahastamist laiemas pildis, näeme, et kulud haridusse on kasvanud ka kriisi ajal. Eesti kulutab haridusele 6,7% SKT-st, olles selle näitajaga Küprose, Taani ja Rootsi järel neljandal kohal Euroopa Liidus.
7,9-protsendine hariduskulude kasv tuleva aasta riigieelarves on järgmine samm õpetajaameti väärtustamisel ning parema hariduse poole pürgimisel.
