Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus, mille üheks alustalaks on hea haridus. Seetõttu on oluline soodustada ja propageerida kvaliteetse hariduse omandamist ning pidevat enesetäiendamist. Erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt on suur samm sel teel.
Valitsusliidu koalitsioonilepe seätestab, et elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ühiskonnas tänaselt 12%-lt
20% tasemele ei käsitleta edaspidi kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt erisoodustusena.
Vaidlused ja debatid erisoodustusmaksu otstarbekuse ja efektiivsusese üle on kestnud juba aastaid, kuid väga head lahendust töötajate tasemekoolituse või terviseedendamise soodustamiseks leitud ei ole. Ideaalis lahendaks probleemi üldise maksukoormuse vähendamine (mille eest Reformierakond ka seisab), mis jätaks inimestele rohkem raha kätte ning võimaldaks seda tulemuslikult investeerida oma vaimu ja füüsise arendamisse. Kuid see on ilmselt naiivne lootus. Olen veendnud, et kui suitsumehel on 5 eurot, siis ta valib tubaka enne kui e-raamatu või ujulapileti.
Paljud ettevõtjad on märkinud, et erisoodustusmaks on neile suureks koormaks ning selle kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt oleks igati tervitatav. Kuna kohati ei tooda meie haridussüsteem ettevõtjatele vajalikke spetsialiste, siis peavad osa koolitustööst ja täiendõppest ära tegema tööandjad ise, mis on aga tänases seisus suhteliselt kulukas.
Kiire majanduskasvu tingimustes jättis nii mõnigi kooli pooleli ja suundus parematele jahimaadele raha teenima. Täna võitleme selle eest, et need inimesed hariduse juurde tagasi tuua. Õnneks on ka ennast täiendada soovivate täiskasvanute osakaal hakanud kasvama, millele erisoodustusmaksu kaotamine annaks lisaefekti.
Pole kahtlust, et mida enam inimesed end koolitavad ning vastavaid kogemusi ammutavad, seda paremad töötajad nad pärast on. Suureneb tööefektiivsus ning seeläbi saavutatakse ka paremaid tulemusi. Kõige selle juures on aga oluline vahet teha tööga seotud tasemekoolitusel ning nö tavalisel hobikoolitusel. Vastavad kontrollmehhanismid tuleb välja töötada.
Samuti on ettevõtjate suust kõlama jäänud arvamused, et kogu erisoodustusmaksusüsteem tuleks värske pilguga üle vaadata. Oma töötajatest hooliv ettevõtja seisab ka selle eest, et inimeste tervis oleks korras. Seetõttu nähakse vajadust erisoodustusmaksu kaotamiseks ka spordile tehtud kulutustelt. Seeläbi laieneks inimeste ring, kellele erinevad spordiobjektid muutuksid kättesaadavamaks. Samas on endiselt õhus küsimused, mis puudutavad kulutuste sihtotstarbelisust ning selle kontrolli. Terviseedenduseks tehtud kulutustelt erisoodustuse kaotamine on aga omaette teema, mida Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmaga peagi arutama asume.
Kahjuks pole haruldased mitmed erinevad skeemid, kuidas erisoodustusmaksust kõrvale hiilida. Maksu kaotamine aitaks muuta ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks ning kaoks vajadus ka skeemitamiseks.
