Minister Lukase tänane avaldus, kus ta väidab, et on nõus loobuma uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel kooliastmete lahutamisest, on positiivne uudis.
Skeptitsismi kooliastmete sundlahutamise suunal sellisel kujul nagu esialgne seaduseelnõu seda ette nägi, on väljendanud mitmed koolijuhid ja haridusspetsialistid, kellega olen suhelnud. See tegi ettevaatlikuks.
Kooliastmete lahutamine oleks toonud endaga kaasa täpselt ette ennustamatuid kulutusi, mille kavandamine oleks tänases seisus olnud ohtlik. Korduvalt sai finantsanalüüse küsitud, kuid adekvaatset hinnangut maksumuse kohta pole.
Ka meie ridades on lahutamise osas erimeelsusi, kuid pikkade arutelude tulemusena tegi Reformierakond siiski muudatusettepaneku, mis jätaks kooliastmete lahutamise koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste otsustada.
Puhaste gümnaasiumite loomine ei ole iseenesest halb, pigem tervendav (Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel), kuid sellist mudelit ei tohiks rakendada nn sunduslikult ja ühe löögiga kõigile gümnaasiumiosaga üldhariduskoolidele. Ei tohi unustada seda, et koolid näiteks äärealadel ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa koolivõrku ja ka nt saari tuleks eraldi käsitleda. Selles valguses tuleb nii kooliastmeid lahutades kui ka elujõuetuid gümnaasiume liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).
Mõnel puhul on ehk mõistlikum jätta põhikool ja gümnaasium lahutamata.
Võtame näiteks Haapsalu. Leian, et tänane süsteem, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi. Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused.
Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, kättesaadavust ning jätkusuutlikkust, on oluline siiski optimeerida ja korrastada tänane koolivõrk (mitteelujõuliste gümnaasiumite liitmine elujõulisteks). Põhikooli ja gümnaasiumi kooliastmete lahutamine jäägu piirkondlikest vajadustest, oludest ja kvaliteetse koolihariduse eelduseks olevatest kriteeriumitest lähtudes koolipidaja otsustada.
Lauri Luik
