Homme hääletame riigikogus avaldust ÜRO ränderaamistiku kohta, leppe enese üle ehk poolt või vastu otsustab aga valitsus, sest sedasorti rahvusvahelised lepped on täidesaatva võimu pädevuses.
Lühidalt: peamine on see, et Eestil on suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat. Riigikogu avalduse tekst on lakooniline ja selge, mahub ühele lehele. Seal defineeritakse alusväärtused ja põhimõtted, millest lähtuvalt Eesti riik rändeteemat käsitleb. Lühidalt öeldes, meie ise oleme oma riigi ja piiri peremehed ning kontrollime, mis alustel ja keda siia laseme.
Näiteks rõhutab riigikogu avaldus ränderaamistiku põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning et raamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab nende võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja -seadusandlust. Globaalne ränderaamistik peab riikide julgeoleku tagamisel esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist.
Kirjeldan lühidalt oma põhimõtteid ja otsuse kujunemise protsessi:
1. Soovin, et mu lapsed ja nende järeltulijad saavad elada vabas Eestis, kus räägitakse eesti keeles, hoitakse aus Eesti rahvuskultuuri ja tavasid ning kus otsuseid tehakse lähtuvalt Eesti rahva enamuse soovist nagu demokraatlikule riigile kohane.
2. Kuna eestlasi on vaid tilgake ookeanis, peame olema väga valvsad, targad ja julged, hoidmaks neid väärtusi, mida eestlus endas kannab. See tähendab muuhulgas ranget kontrolli selle üle, keda ja mis alustel oma riiki lubame – nii nagu see siiani on olnud. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, omariiklus, mis on laotud vabadusele, õigusele ja õiglusele, nagu sätestab meie põhiseadus, on minu kui riigikogu liikme töö lähtealus.
3. Selleks, et Eesti saaks ka edaspidi olla iseseisev ja sõltumatu, tuleb omada häid sõpru ja liitlassuhteid. Oleme need leidnud Euroopa Liidu, USA ja veel paljude teiste demokraatlikke väärtusi ja vabadusi kandvate ning kaitsvate riikide näol. Oleme lubanud teineteist aidata – üks kõigi ja kõik ühe eest, loodetavasti ka tulevikus. Ja et me ei peaks eales enam jääma üksi. Meie turvalisuse garant on usaldusväärsus. Just see usaldusväärsus on kaalul ka leppe üle otsustamisel, kuigi minu hinnangul ei juhtu ka midagi katastroofilist, kui valitsus otsustab sellele leppele oma allkirja mitte anda. Meie suurim liitlane, USA, seda lepet näiteks ju ei toeta. Siiski tundub mulle, et lepet toetades on meil suuremad šantsid ülemaailmse rändeprobleemi lahendamiseks, sest seal rõhutatakse muuhulgas, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid. Tagasisaatmise võimaluse tagamine on oluline osa kogu ränderaamistikust.
4. Eesti on üks nendest riikidest, kes on pidanud taluma okupatsiooni ja sõja piinarikast ja halastamatut valu ning hävitustööd. Soovin, et midagi sellist ei tuleks meie lastel kunagi tunda. Samas tahan, et nad ei unustaks neid kannatusi, mida esivanemad on pidanud kogema ning millist hinda maksma vabaduse ja väärtuste eest, mille nad on meile välja võidelnud. Seetõttu on mõistetav, et teinekord väljendame end rahvusvahelisi ühiseid tekste koostades reljeefsemalt ning oleme mitmetimõistetavatel ja hägustel puhkudel väga ettevaatlikud. Eesti riigijuhtide ülesanne on sellistel puhkudel ka rahvusvahelisele üldsusele (eriti neile, keda pole sääraselt anastatud) selgitada, miks me nii tundlikud oleme. Ja muidugi ei tohi enam juhtuda, et peame niivõrd põhimõttelist vaidlust pidama kiirkorras, kuna valitsus ei ole suutnud õigel ajal suud lahti teha ning vajalikke otsuseid langetada.
5. Lauri Mälksoo on toonud ÜRO ränderaamistiku teksti lahates välja olulised ohukohad. Õiguskantsler Ülle Madise on andnud oma eksperitiisi, mis paljuski maandab sisuliste õiguslike argumentidega ohud, mis mulle siiani muret on teinud (mis kattuvad suuresti Mälksoo väljatooduga). Madise rõhutab muuhulgas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik. Kuna mul ei ole seni kunagi tulnud kahelda Ülle Madise ekspertiisi asjakohasuses, ei näe ma selleks põhjust ka praegu.
Kokkuvõtvalt: Riigikogu avalduse teksti ma toetan, kui selle sõnastus jääb selline, nagu väliskomisjon oma koosolekul otsustas.
Avalduse tekst ise, ja seletuskiri, on leitav siit: https://m.riigikogu.ee/
