Sel nädalal avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub hirmutav tõsiasi – iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline või rasvunud. See on punane hoiatustuli kõigile, alustades kodust, koolist ning spordi- ja terviseorganisatsioonidest, lõpetades omavalitsuse ja riigiga.
Terves kehas terve vaim
Hommikusöögi söömata jätmine ja treeningutel mitteosalemine olid uuringu kohaselt selgelt korrelatsioonis suurema kehakaaluga. Uuringust tuli välja, et võimalus koolisööklas hommikueinet süüa on olemas vaid ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse. Siin ilmnevad kaks murekohta – pooltes koolides hommikueinet ei pakuta ning enamikus koolipuhvetitest ei ole võimalik osta tervislikke suupisteid. Selgub, et laste tervise huvides on hommikusöögi tagamine koolis ning tervisliku valiku pakkumine koolipuhvetites hädavajalik – tegutsemise koht koolidele, omavalitsustele ja riigile.
Kõik algab siiski kodust. On elementaarne, et laps sööb hommikul kõhu täis kodus. Paraku on perekondi, kus seda ei juhtu ning seega peab kool selle rolli osaliselt enda kanda võtma.
Noore inimese elus mängivad olulist rolli eeskujud. Suurimaks eeskujuks on loomulikult vanemad. Kahjuks levib rasvumise ja vähese liikumise trend ka vanemate hulgas, mis mõjutab otseselt nende järeltulijaid. Lapsevanemate ja noorte endi teadlikkuse tõstmine tervislike eluviiside ja spordi olulisusest on võtmeküsimus. See on ka Eesti Koolispordi Liidu üks peamisi prioriteete. Meie kalenderplaan on seda arvesse võttes ka üles ehitatud. Nagu selgub, on tööpõld lai.
Tervislike eluviiside kolm peamist alussammast on: tervislik ja mitmekesine toitumine, korrapärane liikumine ja piisav puhkus. Kahjuks patustatakse massiliselt kõigi kolme vastu. Eriti noore inimese seisukohast on oluline süüa korrapäraselt ja mitmekesiselt kolm korda päevas, vahele on soovitatavad pisikesed tervislikud snäkid. Rangelt soovitatav on juua piisavalt vett ning vältida rafineeritud suhkrute ja rasvade liigset tarbimist. Korrapärane liikumine rahulikus aeroobses tempos vähemalt tund aega päevas võiks olla iga noore, aga ka lapsevanema kalenderplaanis, piisab vabalt ka kiirkõnnist. Selleks on hea võimalus lasta noortel kooli minna jalgsi ning motiveerida neid ka vahetunnis liikuma. Lisaks on veel kehalise kasvatuse tunnid, koolispordiüritused ja trennid. Loodetavasti lisandub peagi ka teiste õppeainetega integreeritud liikumisõpetus. Ja kolmandaks, puhkus. Seda kiputakse vaat et kõige enam kuritarvitama. Organism peab saama piisavalt puhata, sest just puhates toimub areng. Uneaja pikkus on individuaalne, kuid keskmiselt soovitatakse puhata kaheksa tundi ööpäevas. Siingi on olulisel kohal korrapärasus, st õigel ajal magama minek.
Lauri Luik
Riigikogu liige
Eesti Koolispordi Liidu president
