Võrreldes kevadega on muutunud hinnangud maailmamajanduse kohta ning seetõttu on oluline jääda kindlaks konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetele.
2012. aasta riigieelarve koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgist, mille järgi ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk 2,1% SKP-st. Puudujääk on põhjustatud peamiselt kvoodimüügist tulenevast investeeringute kasvust ning kogumispensioni maksete taastamisest täies mahus.
· Näiteks kvoodimüügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal 1,5 protsenti SKPst.
· 2012. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel on arvestatud 2013. aastal valitsussektori eelarvepositsiooni tasakaalulähedaseks viimisega ehk järgmise aasta eelarveotsused ei mõjuta 2013. aasta eelarvet negatiivselt.
Riigieelarve puudujääki ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt.
· Sellega ei kasvata riik oma võlakoormust ning alates 2015. aastast hakkab riik taas reserve suurendama.
· Oodatust kiirema majandusekasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest lisaeelarvetest ja selle asemel vähendab kiiremini defitsiiti.
2012. aasta riigieelarve kulud on suurusjärgus 6,58 miljardit ning tulud 6,12 miljardit eurot.
· Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 661,6 miljonit eurot. Ligi üks kolmandik kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tulenevast investeeringute kasvust.
· Lisaks heitmekvoodi müügist tehtavatele kuludele planeeritakse välisvahendeid kasutada 1 miljard eurot ehk 2011. aastaga võrreldes 33,5 miljonit eurot rohkem.
· Euroopa Liidu liikmemaks on 167 miljonit eurot, mis on 2011. aastaga võrreldes 14 miljonit eurot rohkem (kasv seotud SKP kasvuga).
· Kaitsekulud moodustavad 2%-i SKP-st ehk kasv 61 miljonit eurot.
Riigi tegevuskulud suurenevad vaid seadustest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt.
· Sellest enamiku moodustab kaitsekulude kasvuga seotud kulude kasv.
Personalikulud järgmisel aastal ei suurene.
· Võimalused ametnike palgatõusuks tuleb leida valitsemisala sisese töö parema korraldamisega.
Samas suurenevad järgmisel aastal pensionid 4,4 protsenti.
· Pensionide väljamakseteks kulub tuleval aastal üle 72 miljoni euro rohkem (kokku ligi 1,36 miljardit eurot). Keskmine vanaduspension tõuseb 13 eurot (305 eurolt 318 euroni).
Muud olulisemad kasvud kuludes:
· Riigipoolsed kanded kohustuslikke kogumispensionifondidesse kasvavad 89,6 mln eurot (kogukulu 168,7 miljonit eurot);
· Eesti Haigekassa ravikindlustuse kulu kasvab 60,6 miljonit eurot (kogukulu 771,8 miljonit eurot);
· Kõrghariduse riiklik koolitustellimus suureneb 6,2 mln eurot (kogukulu 103,24 miljonit eurot);
· Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot
o Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kasvavad 10,8 miljonit eurot
o Vanemahüvitis ligi 4 miljonit eurot,
o Kahjuhüvitised tööõnnetuse korral 5,8 miljonit eurot
o Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 3,9 miljonit eurot.
o Sotsiaaltoetustest väheneb töötuna arvel olijate sotsiaalmaksu eraldis 6,6 mln eurot ning töötutoetus 4,8 mln eurot.
Samuti suurenevad riigiasutuste investeeringud 3,7 miljoni euro võrra ehk 0,4 protsenti. Koos heitmekvootide müügist saadud tulu ja RKAS kaudu tehtavate investeeringutega on kasv 226,8 miljonit eurot ehk 25,5%. Näiteks:
· Teehoiu rahastamine kasvab 17,7 miljoni euro võrra
· Toetatakse multifunktsionaalse laeva soetust 17,5 miljoni euroga.
· Heitmekvootide müügist saadud tulust ja RKAS kaudu investeeritakse ligi 253 mln eurot.
