Haapsalu salli kudumine sai pärimuse järgi alguse 19. sajandi keskel. Pärast mudaravila ehitamist kujunes Haapsalu keiserlikuks kuurordiks, kus suvitas ka Vene keisri perekond. Jõukas ostjaskond andis Haapsalu naistele suviti tulusat teenistust. Kuduma hakati üha pitsilisemaid ja õhulisemaid salle ja rätte, mis meeldisid rikastele vene aadlidaamidele.
Haapsalu sall
Mustrite loomisel on kudujad olnud väga loomingulised ning saanud inspiratsiooni loodusest. Esimestel koemustritel olid rahvapärased, igapäevaelust ja ümbritsevast loodusest võetud nimed. Näiteks hagakiri, mis kujutab hargnevat puuoksa, või lehekiri, präänikukiri, piibelehekiri, liblikakiri jne. Tuntud inimestele on kingitud nende auks loodud kirjaga salle, nagu näiteks "Greta Garbo" ja "Kuninganna Silvia".
Haapsalu sall kui rahvuslik käsitöö on oluline osa Eesti pärimuskultuurist. Sall on Haapsalu au ja uhkus, kuid tänapäeval ilmselgelt liiga vähe kasutatud. Haapsalu salli elushoidmine ja ausse toomine on olnud viimasel aastakümnel Haapsalu Käsitöö Seltsi, Haapsalu Gümnaasiumi, Läänemaa Käsitööliste Ühingu, Ehte Käsitöö ja Kunsti Koja, Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Haapsalu Linnavalitsuse südameasi.
Kaardistatud on sallimeistrid ja kudujad. 2008. aasta juulis jõudis projektide toetajate abil ostjateni Haapsalu salli pakend. Ehte Kunsti ja Käsitöö Kojas asub salli muuseumituba. Haapsalu salli meistreid kaardistades sai selgeks, et meistrid ning nende teadmised ja oskused on kaduv väärtus. Praegu veel on, kellelt mustreid koguda ning erinevaid Haapsalu sallile omaseid töövõtteid ja nippe õppida. Selle tulemusena sündis aastal 2009 raamat "Haapsalu sall".
Näitusel välja pandud sallid on kudunud Haapsalu Käsitöö Seltsi naised Miralda Piper, Helmi Mändla, Saima Tee, Elgi Simulask, Laine Põldme ja Viivi Palmiste.
Teksti koostas Marju Heldema Läänemaa Käsitööliste Ühingust
Head vaatamist!
