Tahame saavutada energiajulgeoleku tarbijale võimalikult soodsa hinnaga

Reformierakonna juhatuse poolt täna kinnitatud energiapoliitika programmi eesmärk on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine odavaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ja keskkonnale.

„Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks,“ ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal. „Energeetika on Reformierakonna nägemuses Eesti arengu üks võtmevaldkond mitte üksnes julgeoleku, vaid ka Eesti ekspordivõime suurendamise seisukohalt. Et soovitud eesmärke saavutada, on vaja läbi viia mitmeid struktuurseid reforme.“

„Eesti peab jõuliselt jätkama energiaallikate portfelli mitmekesistamisega ning aastaks 2030 saavutama energiasõltumatuse, st et ülekaalukas osa Eestis tarbitavast energiast toodetakse kodumaistest väiksema keskkonnamõjuga energiaallikatest või Eestis,“ lausus Michal.

Michal toonitas, et pikaajalise kindluse Eesti varustamisel soodsa hinnaga elektrienergiaga tagab 700-1000MW võimsusega Eesti tuumaelektrijaam, mis riigi põhjaliku töö korral valmib 2022. aastaks. Refomierakonna peasekretäri sõnul peavad Eesti tuumajaamas soodsa ja stabiilsete elektrihindade tagamiseks ning töökohtade loomiseks osaluse saama Eesti tööstustlikud elektritarbijad.

„Samuti tuleb Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks elektri- ja gaasivõrk muuta sõltumatuks Venemaa võrkudest ning arendada edasi ühendusi Põhjamaade ja Lätiga, esmajärjekorras ehitada valmis Estlink 2. Kindlasti peame jätkama energiasäästuprogramme, mille tulemusel Eesti inimesed ja ettevõtted saavad oluliselt vähendada oma kütte- ja elektriarveid ning elada keskkonnasõbralikumat elu,“ täiendas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Klaasi sõnul on avarii- ja reservvõimsuste kavandamisel vajalik eelistada energiaallikate mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet. "Ning see kõik peab tulema odavaima võimaliku hinnaga tarbijale ja keskkonnale.“

Reformierakonna arvates tuleb põlevkivist saadavat väärtust oluliselt kasvatada. „Selle asemel, et meie olulisimat maavara ahju ajada, peame suunama rõhu põlevkiviõlitööstuse arendamisele ning Eesti unikaalsete põlevkivialaste tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste ekspordile. Põlevkivi kaevandamise aluseks olgu Põlevkivi  kaevandamise riiklik arengukava 2008-2015,“ lisas Klaas.

„Kui soovime tarbijale kindlustada võimalikult parima hinna ja kvaliteedi, on meil vaja energiaturul konkurentsi suurendada. Praegusesse süsteemi on sisse programmeeritud huvide konflikt, mis takistab vaba turu konkurentsi teket. Energiaturu üle järelvalvet teostav Konkurentsiamet ja energiaturu ühe osalise aktsionärina tegutsemine tuleb viia Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt erinevate ministeeriumide valitsemisalasse,“ rõhutas majanduskomisjoni esimees.

Reformierakonna juhatuses täna kinnitatud energiapoliitika programm on avatud avalikule arutelule ning seisukohtade kujundamiseks saadetakse see valdkonna ekspertidele ja laiemale avalikkussele .

Eelnevalt on Refomierakonna juhatus heaks kiitnud haridusprogrammi Tiigrihüpe 3, mille eesmärk on viia Eesti hariduse kvaliteet Põhjamaade tasemele. Reformierakonna haridusprogrammi loe siit:
www.reform.ee/haridus.

Lisainfo:

Silver Pukk
Reformierakonna kommunikatsioonijuht
silver@reform.ee
5097147

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Õpetajaamet ausse!

Haridus algab kodust. Ilma koduse kasvatuseta ei saa eeldada, et lapsest kasvaks täisväärtuslik ühiskonnakodanik. Kuid lisaks kodusele kasvatusele on ääretult oluline roll koolil ehk kitsamalt võttes õpetajal, kes suunab õpilasi esimestest teadlikest hetkedest kuni täisealiseks saamiseni. Seetõttu on õpetaja roll vanemliku kasvatuse kõrval peaaegu sama oluline.
Õpetajaameti tähtsustamine ja väärtustamine, nn talentõpetajate leidmine ning muudes eluvaldkondades end juba tõestanud inimeste enam kaasamine õpetamisprotsessi, peaksid olema meie lähituleviku prioriteedid, kui räägime õpetamise kvaliteedist ja väärt õpetajatest.

Vanemaid endale valida ei saa. Õpetajate puhul on olukord lihtsam, kuid väikeses kohas on needki valikud piiratud. Nii kurb kui see ka pole, on Eestis üksjagu inimesi, kes oma loomu ning vahel isegi emotsionaalse intelligentsuse poolest õpetajaks ei sobigi. Nendel on heal juhul õpetajale hädavajalikud faktiteadmised, kuid puudub nö õpetajatalent.

Olen pigem seda meelt, et õpetajaametiks tarvilikud iseloomuomadused on inimesele sünniga kaasa antud ning neid õppida ei saa. Küll aga saab õppida faktiteadmisi, mis ühes emotsionaalse intelligentsusega moodustavad heaks õpetajaks olemise alused.

Ometigi käivad nii mõnedki õpetajad, kel need kaks omadust kombineeritud pole, päevast päeva koolis ning täidavad seda rolli, mida õppeasutus ja õppekavad neile ette kirjutavad. Soovitav tulemus, kvaliteetne haridus, jääb aga noortel madalalt kvalifitseeritud pedagoogi tõttu saamata. Mida ette võtta?

Enam tuleb panustada heade õpetajate, nn talentide leidmisse, nende koolitamisse, hoidmisse ja motiveerimisse. Õpetajaameti rolli on raske üle tähtsustada, seetõttu peame sellega tõsist vaeva nägema.

Tähtis on, et õpetajakutse valikut pakutaks aktiivselt juba alates keskkoolist, lähtudes „Noored kooli!" ja teiste sarnaste projektide kogemusest. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täiendkoolitus.

Õpetajatalent, hea suhtlusoskus, positiivne ning energiline hoiak, värsked ja kaasaegsed teadmised ja oskus õpetada ning oma teadmisi õpilasele edasi anda, on need, mida õpilane vajab, et laduda kvaliteetse hariduse vundamenti.

Hugo Treffneri Gümnaasiumis alustati aastate eest projektiga, kus kaasati õppetöösse ühiskonnaelus tuntud ja edu saavutanud inimesi. Noorte hoiakud ja suhtumine nendesse inimestesse on üllatavalt head ning seetõttu on tunnis õpetataval hoopis parem efekt. Leian, et igas koolis, ka pisikestes maakoolides, võiks analoogse projekti käivitada.

Meil on Eestis terve rida huvitavaid, oma valdkonnas läbi löönud inimesi. Meil on maailmatasemel ettevõtjaid ja ärigeeniusi, meil on 101 parlamendiliiget, lisaks ministrid ning kohalikud poliitikud. Meil on tuntud ühiskonnateadlasi, ajaloolasi, olümpiavõitjaid jm oma ala absoluutseid tippe. Olen veendunud, et enamik neist osaleks õpetamisprotsessis suurima heameelega. Tasub vaid kutsuda.

Tihtilugu meeldib meile end võrrelda põhjanaabrite soomlastega, kui ühe maailma parima koolisüsteemi loojatega. Külastasime paari aasta eest riigikogu kultuurikomisjoniga Soome üldhariduskoole ning saime palju huvitavat teavet, mis on kindlasti järgimist vääriv.

Soomes on õpetajaameti kohale kõrge tung, sealsed palgad on ihaldusväärsed ja teiste ametitega võrreldes täiesti arvestatavad ning õpetajaamet ühiskonnas kõrgelt respekteeritud. Õpetajate palka oleme aasta aastalt võimaluste piires tõstnud. Loomulikult peaks ka Eesti nooremõpetaja tulevikus saama vähemalt keskmist palka. Nii kurb kui see ka pole, on rahal kui motivaatoril üsna oluline ja määrav roll.

Õpetajaamet on ka eelistatuim valik Soome keskkoolilõpetajate hulgas. Põhjanaabritel on levinud arusaam, et õpetajast sõltub meie homne päev. Meie kõigi roll on õpetaja ametit enam hinnata ning selle tähtsust propageerida, küllap siis muutuvad tasapisi ka ühiskonna hoiakud tervikuna.

Õpetajakoolituse nõuded on Soomes tunduvalt kõrgemad kui meil Eestis. Õpetajalt nõutakse teadusliku mõtlemise ja metoodikate valdamist. Ülikooliõpingute aegu peab tulevane õpetaja osalema teadustöös. Sealsetel õpetajatel on pea kõigil magistrikraad, ka väikelaste õpetajatel!

Meie õpetajakoolituse kvaliteeti tuleb samuti tõsta. Tänast taset, mida pakuvad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool, ei ole väga raske parandada. Suuremat rõhku tuleb panna just õpetamiskoolitusele ja koolipraktikale mitte niivõrd ainekoolitusele, kuigi ka see on oluline.

Õpetaja ülesanne ei ole pelgalt õpetada ainet vaid ta peab aitama lapsi leida enestes taskaalu ja õpetama otsustama, mis õige, mis vale. Õppimine põhikoolis ja gümnaasiumis peab muutuma rohkem elukeskseks ja aitama noortel pigem teha oma eluks vajalikke otsuseid. Õppimise õpetuse olulisust ei tohiks alahinnata.

Soomes on kohati klassis mitu õpetajat, mis tagab tunnis parema korra ning suurema tähelepanu õpilasele. See on ilmselgelt kulukas, kuid samas tulemuslikkus korvab selle investeeringu tulevikus mitmekordselt.

Kahjuks on kujunenud tüüpõpetaja kuvandiks tige krunniga vanaproua, keda kõik kardavad ning kes rakendab õpetamismetoodikaid, mis pärit Nõukogude Liidu ajast. Kuigi tegelikult on Eestis väga palju värvikaid õpetajaid, keda lapsed austavad ja armastavad. Nii näiteks on minu kodulinnas Haapsalus õpetaja Heinar Tuulberg, keda teavad ja austavad kõrgelt paljud linna lapsed. Sellele annab kinnitust ka ühte interneti suhtluskeskkonda loodud fännileht.

Õpetaja kui arvamusliidri kujundamine meedia abil võiks olla üks võimalik lahendus, kuidas selle professiooni väärtust ka tavainimese teadvusesse enam tõsta. Aasta õpetaja tiitli üleandmine võiks leida meedias enam kajastust ja tähelepanu. Meie haridusmaastikul on palju säravaid inimesi, keda saaks läbi meedia senisest tunduvalt enam esile tõsta ning seeläbi väärt õpetaja eeskujuks tuua.

Hea lastetuba ning tasemel õpetaja on kaks peamist väärtust, mis aitavad noorel inimesel kujuneda täisväärtuslikuks kodanikus, meie tuleviku teerajajaks. Kui me soovime, et meil oleks parimad õpetajad, siis on oluline senisest enam õpetajaametit väärtustada (seda nii finantsilises kui ka olemuslikus mõttes). Tähtis on rõhku panna talentõpetajate leidmisele, koolitamisele ja motiveerimisele ning ühiskonnaelus edu saavutanud inimeste aktiivsemale kaasamisele õpetamisprotsessi.

Lauri Luik
Reformierakond
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Nostalgiapäevad Haapsalus

9.-12. september 2010
Eile, täna ja homme vallutavad Haapsalu nostalgilised inimesed. Peas on nostalgilised mõtted, seljas nostalgilised riided ning kaasas palju nostalgilist nodi. Liigutakse muidugi vaid nostalgiliste liikumisvahenditega.

Väike ülevaade tänasest päevast, kus ka Reformierakond oma telgiga väljas oli. Meie eesmärk oli suhelda inimestega ning koguda nostalgilise vanakraami müügiga raha, mille annetame Haapsalu Väikelastekodule. Tänase päevaga õnnestus koguda pisut üle 1000 krooni!

Suured tänud abilistele: Tõnule, Heigole (eriti šeffi Delta kohaletoomise eest!) ja Reimole, kes aitasid üritusel kujuneda just nii vahvaks kui see kujunes:), aga ka Matile, kes annetas meile palju raju vanakraami, mille müügist saadud tulu läheb Haapsalu Väikelastekodu kasvandikele.

Kõik allolevad fotod pärinevad erakogust.


Killuke sellest, mis täna müügiks läks.


Seesama Delta oli müügis vaid 1500.-


Raamatud olid vaieldamatult minevaim kaup


Uudistajaid jagus hulgaliselt. Kõrghetkel oli lossihoovi kõrval tuhatkond inimest


Meeskond poseerimas


Ja siit tuleb legendaarne, traditsiooniline vanade sõidukite paraad (rolleril Kaido Antsve)


Oli masinaid sapakatest…


… sh põrnikatest …


… kuni võrrideni välja


Juhin tähelepanu meie kõigi lapsepõlve ühele toredamale sõbrale selle mosse katusel


Isegi üpris rariteetseid masinaid oli esindatud


Lavka peab igal korralikul külapeol kohal olema…


… koos vajaliku tavaariga


Žigulid oma tagasihoidlikus elegantsuses


Urmas oli sel korral Itaalias, kuid Reimo võttis rolli üle


Tänase päeva üks pärle


Ohvitseridki olid kohal


Veel mõnda aega tagasi liikus selliseid taksosid Eestis päris ohtralt


Tšaikasid pole siinkandis kunagi palju vuranud. Nõukaaja Maybach


hmmm…


Järgmisel korral peab pidurid ka peale installima, mäest alla sõitmine kulutas kingatallad päris ära


Raskekahurvägi


Õhupallid läksid nagu soe sai 80. aastatel…


…just sellest ma räägin


Pühamees ja tohtrihärradki olid esindatud


Oma oskusi näitas ka õhtujuhist kloun

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Maratonijooksja meelespea

Juba homme hommikul kell 9 antakse start esimesele Tallinna Maratonile. Ole kohal!
www.jooks.ee

Väga paljud maailma suurlinnad tutvustavad oma linna vaatamisväärsusi läbi maratonidistantsi, olgu selleks siis Berliini, Londoni või New Yorgi maraton. Tallinn on küll eelpool linnade kõrval imepisike, kuid sellegipoolest väga rikkalik ja unikaalne oma vaatamisväärsuste poolest – vanalinn, linnamüür koos tornidega, Vabaduse väljak, rohelised pargid jne. Tallinn on iidne ja moodne linn lääne ja ida vahel. Just seda "vana" ja "uut" tutvustab ka Tallinna maratonirada.
Palju õnne, Sa oled ajaloolise hetke tunnistajaks! 1. SEB Tallinna Maraton toimub juba 12. septembril 2010 Tallinna kesklinnas!

Programm 12.09.2010

07.00 Võistluskeskuse avamine Vabaduse väljakul
09.00 SEB Tallinna Maratoni START
13.30 SEB Tallinna Sügisjooksu START
14.30 Autasustamine
15.00 Maratoni rada suletud

Stardimaterjalid

Stardimaterjalid saad kätte võistluse infopunktist alates 6. septembrist. Infopunkt on avatud iga päev kl 10-19. Võistluspäeva hommikul toimub stardimaterjalide jagamine Sekretariaadist Vabaduse väljakul alates kl 7.00. Loe lähemalt

Stardimaterjalide hulgast leiad stardinumbri, haaknõelad, ajavõtukiibi koos kinnitusega, infovoldiku, Nike jooksusärgi, pakihoiukoti jm sponsormaterjale.

Stardinumber

Starti lubatakse ainult SEB Tallinna Maratoni stardinumbriga võistlejad. Stardinumber tuleb kinnitada rinnale ja peab olema nähtav kogu võistluse vältel. Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud jooksja.

Stardigrupid

1-100 pluss Eesti Meistrivõistluste arvestuses jooksjad
101-…

Ajavõtt

Ajavõtt toimub ajavõtukiibiga. Kiip peab olema kõigil osavõtjatel. Kiip väljastatakse koos stardimaterjalidega. Kiip tuleb kinnitada klipiga jooksusussile või takjapaelaga ümber jala (mitte kõrgemale kui 30cm maapinnast). Peale finišeerimist tuleb kiip kindlasti tagastada korraldajatele. Kiibi mitte tagastamisel ja jooksja süül kadunud kiibi eest on korraldajatel õigus trahvida võistlejat 25 EUR. Kiibi tagastamisel saad Viking Line kinkekaardi. Loe kiibi kinnitamise juhendit

Vanuseklassid leiad siit

Riietumine

Riietuda on võimalik võistluskeskuses. Riietumistelk asub Kaarli pst haljasalal. Vaata võistluskeskuse kaardilt

Pakihoid

Võistluskeskuses on võimalik anda hoiule pakke. Pakihoid asub Kaarli pst haljasalal. Vabaduse väljakult pääseb sinna tunneli kaudu sekretariaadi kõrvalt. Pakihoidu tohib jätta oma asju vaid spetsiaalse martoni pakihoiukotiga (oranz), mis on märgistatud Sinu stardinumbriga. Pakihoiukoti saad koos stardimaterjalidega. Palun ära jäta oma asju valveta. Pakihoid on avatud võistluspäeval kuni kl 17.00.

Start

SEB Tallinna Maratonile antakse start pühapäeval, 12. septembril kl 9.00. Start antakse Pärnu maanteel Draamateatri vahetuslähedusest.

Rada

Joostakse kaks 21,1 km pikkust ringi: Pärnu mnt. – Viru ring – Narva mnt. – Pirita tee – Merivälja tee. – Merivälja tee kõnnitee– Pirita tee mereäärne kõnnitee – Nafta tn. – Tuukri tn. – Ahtri tn. – Rannamäe tee – Pikk tn. – Tolli tn. – Laboratooriumi tee – Suurtüki tn. – Schnelli pargi kõnnitee – Toompuiestee – Kaarli pst – Vabaduse väljak.

Rada kulgeb asfaltkattega teedel ja on tähistatud. Osavõtjad peavad ohutuse huvides järgima liikluskorraldajate ja kohtunike märguandeid.

Rajal tohivad liikuda vaid võistluse stardinumbriga jooksjad. Raja läbimiseks ei tohi kasutada liikumisvahendeid (jalgratas, rulluisud vms). Kõrvalistel isikutel on rajal viibimine keelatud. Lemmikloomade kaasavõtmine rajale on keelatud.

Rajal on 3 ajavõtupunkti: 10, 21,1 ja 30 kilomeetril. Jookse kindlasti üle ajavõtumattide.

Vaata rajakaarti

Teeninduspunktid

Rajal asub 15 teeninduspunkti. Teeninduspunktid asuvad kilomeetritel:
3 km Russalka;
6 km Pirita sild;
8 km Ranna parkla;
10,5 km Ranna parkla;
12,5 km Pirita sild;
15,8 km Russalka;
18,3 km Mere pst;
21,3 km Pärnu mnt;
24,3 km Russalka;
27,3 km Pirita sild;
29,3 km Ranna parkla;
31,8 km Ranna parkla;
33,8 km Pirita sild;
37 km Russalka;
39,6 km Mere pst.

Teeninduspunktides pakutakse vett ja spordijooki ning energiat andvaid toitaineid.

Palun ära viska tühja joogitopsi rajale. Viska tühi tops raja kõrvale. See on oluline ohtuse tagamiseks Sinu taga jooksvatele võistlejatele.

Igas teenindupunktis asub WC ja vajadusel saab meditsiinilist abi.

Tempomeistrid

Rajal on tempomeistrid, kelle planeeritud finishiaeg on 3:00, 3:30, 4:00, 4:30, 5:00. Tempomeistritel on rinnal ja seljal stardinumbrid vastavalt planeeritud lõpetamise ajale. Stardikoridoris on neil käes ka värvilised õhupallid.

Esmaabi

Esmaabi on võimalik saada kogu raja ulatuses ja finišis. Võistluskeskuses ja igas teeninduspunktis on olemas meditsiinipersonal. Märgates rajal hädasolijat, teata sellest kindlasti meditsiinipersonalile või korraldajatele. Hädaabi number on 112.

Finiš

Finiš asub Vabaduse väljakul Vabadussamba jalamil. Sinu finišiaeg fikseeritakse ületades ajavõtumatid finišikaare all. Maratonirada on avatud 6 tundi. Kõik maratonijooksjad peavad finišijoone ületama hiljemalt kl 15.00.

Peale finisheerimist ära jää seisma, vaid liigu mõõda finišikoridori edasi. Finišikoridoris saad kaela võistluste medali. Müürivahe tänaval ootavad sind jook ja energiat andvad suupisted. Oma ajavõtukiip tagasta Vabaduse väljakul asuvasse sekretariaati. Kiibi tagastamisel saad Viking Line kinkekaardi.

Katkestamine

Juhul, kui võistleja otsustab võistluse katkestada, peab ta sellest teavitama lähimasse teeninduspunkti ja tagastama korraldajatele ajavõtukiibi. Korraldajatel on õigus võistleja rajalt ära kutsuda, kui võistleja ei mahu vastavas ajavõtupunktis ajalimiiti ja/või ei lõpeta maratoni 6 tunniga. Ajavõtulimiidid: 21,1 km 2:45, 30 km 4:30.

Ilmselgete terviseprobleemide korral on võistluse meditsiinipersonalil ja kohtunikel õigus võistleja rajalt ära kutsuda.

Diskvalifitseerimine

Korraldajatel on õigus võistleja diskvalifitseerida, kui võistleja ei täida võistluse reegleid, segab kaasvõistlejaid või takistab mõnel muul viisil võistluse korraldamist.

Tulemused ja diplomi printimine

Autasustamine

Kõik maratoni lõpetajad saavad medali. Võistluskeskuses, Fifaa telgis on võistluspäeval võimalik graveerida medalile võistleja nimi, kuupäev ja jooksuaeg. Hind 35 EEK.
Maratoni võitjate autasustamine toimub kell 14.30 võistluskeskuses Vabaduse väljakul.
Maratonil autasustatakse 6 paremat meest ja 6 paremat naist. Maratoni võitjaid (M/N) autasustatakse diplomi, medali, karika ja meenetega. Vanusegruppide parimat autasustatakse karikaga pärast põhiautasustamist. Välja on pandud ka eriauhinnad ja loosiauhinnad.

Boonused

Häid jooksuelamusi!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Postimees küsib, mina vastan

1) Kas olete huvitatud 2011. aasta kevadel riigikokku tagasi kandideerimisest? Nii eitava kui jaatava vastuse puhul palume ka põhjendada.

Jah. Soovin ka edaspidi Eesti heale käekäigule kaasa aidata, nagu oleme ühes Reformierakonnaga senini teinud.


2) Kui teil oleks võimalik enne riigikogu valimisi lahendada Eestis üks probleem, mille lahendus on riigikogu võimuses, siis mis see oleks? Kuidas te seda lahendaksite?

Tööhõive temaatikaga tuleb aktiivselt edasi tegeleda. Sotsiaalministeerium on minister Hanno Pevkuri eestvedamisel suurepärast tööd teinud, tuleb jätkata sama usinalt. Registreeritud töötus on vähenenud viis kuud järjest. Lisaks pikale loetelule sotsiaalministeeriumi välja töötatud abistavatele meetmetele, tuleb enam rõhku pöörata täiendkoolitusele ja ümberõppele. Elukestev õpe peab saama läbivaks märksõnaks. Kvalifitseeritud tööjõu koolitamisele ja leidmisele tuleb suuremat rõhku pöörata. Kiiremas korras tuleks ellu viia Reformierakonna plaan "Tiigrihüpe 3", millega soovime viia Eesti hariduse Põhjamaade tipptasemele. Meie haridusreformi eesmärk on haritud rahvas ja edukas Eesti.

3) Mis on 2007. aastal ametisse astunud riigikogu parim ja halvim tegu?

Tark fiskaalpoliitika ning seeläbi eurotsooni pääsemine on kahtlemata viimaste aastate üks olulisemaid samme, et Eesti majandus saaks taas kiirelt arenema hakata ning et loodaks juurde uusi täisväärtuslikke töökohti. Kindlasti tunnen uhkust meie vanemahüvitise  süsteemi loomise ja arendamise üle ning ka selle üle, et oleme vaatamata keerulistele aegadele suutnud pensioneid hoida ning isegi tõsta. Koolireform (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) oli esimene suurem samm Eesti haridusmaastiku korrastamisel. "Tiigrihüpe 3" kätkeb endas järgmisi suuremaid hariduspoliitilisi väljakutseid, millega oleme juba algust tegemas.

4) Mis võiks olla Eesti järgmine suur eesmärk (pärast eurot)?

Kahtlemata on kesksel kohal kvaliteetne ja kõrgetasemeline haridus. Reformierakonna plaan- "Tiigrihüpe 3"- viib Eesti hariduse Põhjamaade tipptasemele. Meie haridusreformi eesmärk on haritud rahvas ja edukas Eesti. Eesti peab saama Põhjamaade tiigriks, mis tähendab lisaks Põhjamaade tasemel kvaliteetsele haridusele ka teiste struktuursete reformide jätkamist. Seda nii majanduses, sotsiaalvaldkonnas kui ka energeetikas.

5) Mis on teie isikliku elu tänavune suurim saavutus (juba toimunud või ees ootav)?

Lisaks üleriigilistele suurtele eesmärkidele ja otsustele (euro tulek, vanemahüvitise süsteemi arendamine, pensionite tõstmine ja hoidmine, koolireform, tööturureform (töölepinguseadus, erinevad sotsiaalsed meetmed töötusega võitlemiseks, täiendkoolitus, elukestev õpe jms), range eelarvepoliitika jpm), on mul hea meel, et minu kodumaakond Läänemaa on saanud hulgaliselt investeeringuid riigieelarvest ja ka eurofondidest. Riigi abiga oleme teinud mänguväljakuid Haapsallu, Kullamaale ja Orule, jalgpalliplatsi Ristile, toetanud investeeringuid haridus-, spordi- ja kultuuriobjektidesse Haapsalus, Hanilas, Noarootsis ja Lihulas. Kohaliku seltsielu arendamiseks oleme toetanud külaplatside loomist Ridalasse Valgeväljale ja Nõvale Varikule ning investeerinud Taebla Kuliste aasa külaplatsi. Hea meel on ka selle üle, et mitmed Läänemaa kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalprojektid on leidnud riigipoolset tuge. Suureks abiks kohaliku elu arendamisel on kahtlemata olnud europrojektid (näiteks investeeringud Haapsalu promenaadi ja  Läänemaa kultuurikeskuse renoveerimiseks, kuid ka Haapsalu universaalspordihalli rajamiseks).

Tööväline isiklik eesmärk on joosta ülehomsel Tallinna maratonil uus isiklik rekord ajaga 2.48. Senised paremad ajad on joostud 2008. aastal Krakowis, mil tulin ajaga 2.57 parlamentääride maailmameistriks ning möödunud aastal Riias 2.55.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

E-koolist kaasaegseks e-õppekeskkonnaks

Tore, et e-kooli keskkond paraneb. Tulevikus peab see aga kujunema hinnete- ja tagasisidelehest mahukaks e-õppekeskkonnaks.
Juba 2002. a pidasime TTÜ-s Side loenguid üle neti onlines. Õppematerjalidki olid kõik sealt saadavad. Täna on see vaid 1 tuhandest võimalusest, mida kaasaegne e-õppekeskkond pakkuda võiks ja suudaks.

Kurb aga, et asju tehakse tarbijatega eelnevalt põhjalikult läbi arutamata. Õpetajad on kurtnud uue e-kooli kasutajaliidese keerukust ja ebaratsionaalsust. Lisaks e-kooli uuendustele (mis küll paljuski on vajalikud ja head), on ka nt rahvastikuregistri uuem versioon tehtud ajuvabalt klikkidemahukaks. Milleks?

Mis iganes e-keskkonna eesmärk on pidada silmas eelkõige tarbijate huve. Vaadakem kasvõi nt Facebooki. See arenebki vaid kasutajate endi nõuetele vastavalt.

Oluline on edaspidi enam tähelepanu pöörata sihtrühmale, kes vastavat keskkonda kasutama peab. Loodan, et ka e-kool ning rahvastikuregister saavad lähiajal taas kasutajasõbralikeks muudetud.

Reformierakonnal on hariduse reformimiseks plaan, tutvu lähemalt SIIN!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Järvejooksude sari selleks aastaks läbi

2010. aasta järvejooksude sarjas tegi kõikidel etappidel kaasa 404 inimest.
Sari koosneb neljast ümber järve jooksust: Viljandi järv, Pühajärv, Harku järv ja Ülemiste järv.

Koondtulemused leiad siit:

Kõik etapid olid minu jaoks üks suur valu ja võitlus iseendaga.

Kui Viljandi oli hooaja alguses suht puhanuna joostud ning isegi kohati nauditav, siis Harku järve ajaks oli juba 4 võistlust seljataga ning valesti valitud taktika näitas korraks oma palet. Kuigi Harku rada oli tehniliselt kõige lihtsam, samas minu jaoks liiga lühike (ehk kiire). Pühajärve jooks oli tehniliselt raske nagu Viljandigi. Lisandus veel südasuvine 30 kraadi ning 6 eelnenud võistlust. Samas nn runners high oli kõige kõrgem just peale Pühajärve jooksu. Seda tunnet, mis valitses peale finišit sooja Pühajärve hüpates, on raske sõnadega edasi anda :D. Ülemiste järve jooksuks oli sel, 2010. aasta võistlusperioodil, all juba 10 võistlust. Kuigi ilm polnud enam nii tapvalt kuum kui südasuvisel Pühajärvel, oli ka Ülemiste jooks üsna raske. Terve tee, eriti teisel poolel, kus tuul vastu, tuli üksi kannatada ning end üleloomulikult sundides eesolevaid tüüpe püüda. Õnneks edukalt.

Nelja jooksu kokkuvõttes siis 17. koht (vanuseklassis 12.). Võib rahule jääda.

Rõõmu teeb ka see, et Viljandis ja Ülemistel sai isiklikud rekordid tehtud. Harkut ja Pühajärve jooksin esmakordselt.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Tänasest hakkas kehtima uus PGS

Tänasest hakkas kehtima uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seaduse laiem eesmärk on tagada parem üldhariduse kvaliteet ning aidata omavalitsustel korrastada koolivõrku.
PGS defineerib õppekava alusväärtused, loetleb meetmed õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks, väljalangevuse vähendamiseks, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks, vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis ning palju muudki vajalikku.

Seaduse terviktekst!

Kuigi suur töö on PGS-i vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.

Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks. E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.

Loe lisaks SIIT!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium korda!

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium on viimased aastad õnnetult vananenud. Meie eesmärk on kool korda teha!

Kui Haapsalul hästi läheb, ja ma ei näe väga palju põhjusi, miks meil halvasti peaks minema, siis õnnestub Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone riigi abiga renoveerida.
Paraneb õppekeskkond ning ka üldhariduse (sh põhihariduse) kvaliteet linnas tervikuna. Volikogu otsus alustada haridusministeeriumiga läbirääkimisi ning ühiste kavatsuste protokoll on juba allkirjastatud.


Täna veel suhteliselt õnnetus seisus Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium. Kahju, et see siiani prioriteetide küsimuseks oli jäetud. Kodukool peab korda saama! Ja selle eest ma võitlen!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Õpilaste arvu muutus


Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kutsehariduse populaarsus tõusuteel

Tõnis Arvisto kirjutab Innoves:
Ametikoolid on muutumas üha populaarsemaks ja see rõõmustab. On hea näha muutumist mõttemaailmas, kus pikka aega on valitsenud väärarusaam, nagu annaks eduka aluse tulevaseks eluks vaid kõrgharidus. Ka kutseharidus on võitjate võimalus. See on tänaseks päris kindlasti selge.

Loe minu arvamust lisaks SIIT!

Noored ummistavad tänavu ametikoole sisseastumisavaldustega, kuid kas põhjus on vaid majanduskriisis? Kindlasti mitte! Huvi ametikoolides õppimise vastu on järk-järgult kasvanud juba mitu aastat, seda näitab Haridus- ja Teadusministeeriumi statistika. Näiteks mullu kasvas vastuvõtt 2008. aastaga võrreldes tervelt 10%. Ei saa eitada, et majanduslangusel on selles kasvus mängida oma, kuid mitte kõige olulisem osa.

Kindlasti moodustavad osa neist, kes praegu ametikoolidesse pabereid viivad, need, kes buumiaastatel edukalt vaid kesk- või pooliku ametiharidusega hakkama said. Tänaseks on paljudel neist selge, et ainult üldharidusdiplomiga pole peagi enam midagi peale hakata. Tööandjad eelistavad erialase ettevalmistusega inimesi.

Olukorras, kus kutseharidusliku ettevalmistusega on vaid umbes kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast ning erialase hariduseta inimeste osakaal ulatub üle 40%, jääme veel kaugele maha Euroopa arenenud riikidest. Suur osa neist peab varem või hiljem hakkama midagi õppima, kuna erinevad uuringud näitavad selgelt: 2020. aastaks langeb veelgi vajadus töötajate järele, kellel on vaid üldharidus ning puudub kutse- ja erialane ettevalmistus.

Õnneks on kutsehariduse olulisusest hakatud üha rohkem rääkima ja osa meie igapäevatööst Innoves on avalikkusele pidevalt meelde tuletada, et prognoositavalt on kümne aasta pärast üle 50% nendest, keda vajab Euroopa tööturg kutseharidusliku ettevalmistusega oskustöölised, teenindajad ning keskastme spetsialistid. Ülikoolidiplomit nõudvaid töökohti on Euroopas kogu tööturust umbes veerandi jagu, kuigi ka nende osakaal kasvab pisut. Kõige õnnetumas olukorras on juba praegu need, kellel taskus vaid üldharidust tõendav paber. Nagu juba öeldud, kahanevad nende võimalused töö leidmiseks tulevikus veelgi.

Usutavasti on kasvatanud huvi ametihariduse vastu ka viimastel aastatel toimunud positiivsed muudatused meie kutsehariduses. Investeeringud kutseharidusse on EL struktuurfondide toel oluliselt kasvanud. Paljud koolid on juba korda tehtud, paljudes käib remont ja mõned ootavad veel oma järge.

Ametikoolid on tänaseks arenenud headeks ja ilusateks õpikeskkondadeks, millel pole enam mingit pistmist 10-15 aasta taguse stereotüübiga lagunenud hoonetest, kus selga sajab krohvi, valvelauas istub kuri moor ja aknaraamide vahelt vihiseb sisse tuuleiil. Seriaalis „Ühikarotid“ näidataval elul pole tegeliku ametikoolieluga mingit pistmist. Ei õppurite elu- ega ka mitte õpitingimuste osas. Ametikoolides ei lööda luuslanki, vaid tegeletakse tõsise õppetööga.

Paranenud pole mitte ainult koolide välisilme, vaid ka sisu – seadmeparke on juba uuendatud miljonite eest ja neisse investeeritakse veelgi. Paljude kutsekoolide tehniline varustatus on juba praegu mõnes osas modernsem kui samas valdkonnas töötavatel ettevõtetel. Ja mitte ainult – tihenenud on koostöö kõrg- ja ametikoolide vahel, kuna ülikoolil ei pruugi olla praktikumide tegemiseks piisavat seadmeparki, mis on samas olemas ametikoolil. Samas võimaldab selline koostöö kaasata ülikoolide õppejõudude kõrget potentsiaali kutsehariduse sisu arendamisele.

Kusjuures see pole ainus viis, kuidas kutse- ja kõrgharidus kokku puutuvad. Iga aastaga kasvab nende õppurite hulk, kes suunduvad ametikoolist kõrgkooli või vastupidi. Mullu jätkasid üle 10% värskelt kutsehariduse omandanud noortest haridusteed kõrgkoolis. Kui palju tänavustest lõpetajatest kõrgkooli suundus, ei ole veel teada. Aga on kindel, et juba ammu enam pole ei õige ega õigustatud stereotüüpne mõtlemine, nagu oleks kutseharidus tupiktee, mis aheldab noored elu lõpuni kord koolis õpitud erialaga.

Pigem on neil, kes soovivad kutsekoolist minna rakenduskõrgharidusse, teatud eeliseid nende noorte ees, kes tulevad keskkoolipingist. Seda eelkõige juba omandatud kutse- ja erialaste baasteadmiste tõttu. Paljud kõrgkoolis haridusteed jätkavad kutseharidusega noored tunnistavad, kuidas nad naudivad kõrgkooliõpinguid tunduvalt enam, kuna saavad end õpingute ajal varemomandatud tööoskustega ülal pidada. Nad pole „vaesed tudengid“, kes ema-isa ja õppelaenu toel virelevad.

Aasta-aastalt kasvab ka ülikooliharidusega kutseõppurite arv. Paljud neist kõrgharitud noortest, kes suunduvad kutsekooli, tunnistavad, et nad soovivad ka reaalselt oma kätega midagi valmis teha. Nad teavad, et oskused ei jäta neid hätta ja varem pealesurutud ülikoolitee ei pruugi nende jaoks olla parim võimalus tööturul edukas olemiseks. Ja nad on üsna üllatunud, kui palju, intensiivselt ja tõsiselt tuleb ametikoolis õppida.

Väärtustades kõrghariduse kõrval ka kutseharidust oleme äratundmisel, et vajame tõelisi oma ala asjatundjaid kõikidel tasanditel. Kindlasti aitab see kaasa Eesti edenemisele järjest karmistuvas konkurentsis.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Riigikogu ja linnapead võtavad korvpallis mõõtu

XI korda võtavad korvpallis mõõtu Riigikogu ja Eesti linnapead. Matš toimub 20. augustil, kell 17 Haapsalu staadioni korvpalliplatsil. Mängu kommenteerib Tarvo Krall. Matš kestab koos poolajaga kokku pisut üle tunni.

Linnapeade ja riigikogulaste korvpallilahingu traditsiooni lõi Keila Linnavalitsus 1999. aastal. Reeglina on mängitud Keila Poolmaratoni ajal Keila lauluväljakul, jooksu stardi-finiši paigas. Senine seis on 4:6 linnapeade kasuks.
 
Mängijaile vahelduse pakkumiseks on sel aastal korvpallimatš Haapsalus Valge Daami ajal, korraldajaks Haapsalu Linnavalitsus.
 
2010. aasta korvpallimängust võtavad riigikogu võistkonnas osa:
1. Kalle Laanet – Riigikogu Õiguskomisjon
2. Hannes Rumm – Riigikogu Põhiseaduskomisjon, Riigieelarve kontrolli erikomisjon
3. Jüri Ratas – Riigikogu
4. Lauri Luik – Riigikogu Kultuurikomisjon
5. Riho Kangur – Riigikogu Õigus-ja Analüüsiosakonna nõunik
6. Hanno Pevkur – Sotsiaalminister 
7. Siim Sukles – Kultuuriministeeriumi kantsler
 
Linnapeadest on esindatud:
1. Urmas Sukles – Haapsalu linnapea
2. Jaanus Karilaid – Haapsalu volikogu esimees
3. Allar Aron – Kunda linnapea
4. Rannar Vassiljev – Rakvere linnapea
5. Dmitri Dmitrijev – Kiviõli linnapea
6. Toomas Kivimägi – Pärnu linnapea
7. Toomas Sepp – Tallinna linnasekretär
8. Teet Kallasvee – Haapsalu ekslinnapea
9. Valdur Vacht – Keila linnapea asendajana senine võistluste korraldaja, Keila linna pressiesindaja
 
 
Täpsem info:
Urmas.Sukles@haapsalulv.ee
5024529

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Päästkem Tallinna Muusikakeskkool

Seesama armas koolimaja Tallinnas Vabaduse puiestee ääres on üks neljast riigigümnaasiumist, mis oma nime ja maine poolest võiks konkureerida parimate nn eliitkoolidega vabariigis, kuid vaadates selle välimust, tekib hirm. Kas üldse maksab lapsi selle kooli lähedusse lubada? Sellises korras (korratuses) koolimaja ei anna küll erilist kindlust, miks peaks näiteks Haapsalu linna tulema riigigümnaasium.

Tallinna Muusikakeskkool. Foto: erakogu

Ma tean täpselt riigieelarve tänast seisu ning seepärast ma väga haridusministeeriumiga ei kurjustagi, pigem kiidan Tõnis Lukast, kes on hariduse valdkonda suutnud ka rasketel aegadel finantse leida. Samas, Tallinna Muusikakeskkooli näite varal oleksin ma uute riigigümnaasiumite loomisega pigem tagasihoidlik. Leian, et enne peaks ikka olemasolevad riigikoolid enam-vähem esinduslikku korda saama, kui uute kallale asuda.

Ministeerium on teinud head tööd ning suutnud kriisiaastatelgi suunata sadu miljoneid kroone erivajadustega laste riigikoolide remondiks. Ca 40-100 lapsega koolide tarvis on renoveeritud võimlaid ja majakarpe. See on tänuväärne töö, kuid veidi küsitav on nende koolide edasine perspektiiv nt 5-10 aastases plaanis. Lähitulevikus tuleks kindlasti leida ka vahendeid Tallinna Muusikakeskkooli jt riigigümnaasiumite remondiks.

Mulle on jäänud arusaamatuks ministeeriumi senine liig optimistlik plaan luua juurde mitmeid riigikoole. Haridusministeerium on nimelt viimasel ajal üsna aktiivselt asunud pidama konsultatsioone omavalitsustega, kes soovivad oma munitsipaalkoole muuta riigikoolideks.

Omavalitsuste argumendid selleks on ratsionaalsed- pole raha, et ise korda teha, anname riigile ning saame koolid korda. Nii näiteks on pilootprojektina käima tõmmatud riigigümnaasiumi loomine Viljandisse. Lisaks on konsultatsioone peetud minu kodulinna Haapsaluga, kuid ka Jõgeva, Võru ja näiteks Sillamäega.

Ministeeriumi ideest saan ma ka mõnes mõttes aru. Meie eesmärk põhikooli- ja gümnaasiumiseadust tehes oli, et omavalitsustel jääks vaba voli otsustada, kas lahutada gümnaasium ja põhikool või jätta need kokku, nagu seni enamikes kohtades. Ministeerium soovis esialgu nn sundlahutamist. Tõsi, puhta gümnaasiumi loomisel on oma plussid, alustades võrdsetest konkursitingimustest ning lõpetades enama valikuvabadusega õppekavades, paremas pedagoogilises toes ning lõppkokkuvõttes ehk isegi paremas kvaliteedis.

Nüüd, kus ministeerium lubab gümnaasiume riigistades need suure tõenäosusega ka korda teha, on see hea ettekääne, et gümnaasium ja põhikool ka seeläbi ära lahutada. Omavalitsused on aga mõnes mõttes keerulises seisus. Kooli peaks korda tegema, kuid kohalik ajalugu ei tee lahutamise plaane lihtsaks. Inimesed on harjunud olema näiteks Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlased, mitte Wiedemanni põhikooli, mis kunagi oli gümnaasium, vilistlased. Nii kummaline kui see ka pole, mängivad emotsioonid teinekord inimeste otsustes tunduvalt suuremat rolli kui reaalsustaju.

Riigi hallata on hetkeseisuga ca 30 üldhariduskooli. Nendest neli gümnaasiumit: Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium ja Tallinna Muusikakeskkool. Lisaks veel 5 sanatoorset kooli, kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ning 18 erivajadustega laste kooli.

Terve rida koole, mille eest tuleb hoolt kanda. Seega oleks mõistlik kõigepealt leida vahendeid tänaste riigikoolide kordategemiseks ning alles seejärel asuda munitsipaalkoole puhasteks riigigümnaasiumiteks ümber kujundama.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Elu kõige soojem suvi

Tegemised 14. juuni- 11. august 2010
Kaunid ilmad, keskmine temperatuur tugevasti üle 25 kraadi (kohati 36!), lillelõhn, soe merevesi, vahvad kultuuriüritused ja suvised töötoimetused, toredad inimesed, päike, kuum rannaliiv, mahe tuul ja ilus loodus… need on märksõnad, mis käsitluse all olevat perioodi ennekõike meenutavad.


2010. aasta valgeim öö Haapsalus. Foto: erakogu


Tore, kui inimesed kooli lõpetavad. HWG lõpetamine. Foto: erakogu


Taebla kooli lõpetamine. Foto: erakogu

14. juunil kogunesime riigikogu sporditöörühmaga, kus leppisime kokku, et riikliku spordi arengusuundade edasine menetlemine jätkub septembris. Sügisel soovime spordi riiklikud arengusuunad riigikogus vastu võtta.


Hannoga Nõval. Foto: erakogu

Samal päeval külastasime sotsiaalminister Hanno Pevkuriga Nõva valda. Kohtusime erakonnakaaslaste ja vallajuhtidega ning arutasime hooldekodu rajamise võimalikkust Nõvale. Peale seda kohtusime valla eakatega, keda oli kokku tulnud ca 30-40 ning vastasime huviliste küsimustele.


RE hariduspoliitika töögrupp läbi juhataja silmade. Foto: erakogu

15. juunil kutsusin kokku Reformierakonna hariduspoliitika töörühma. Teemaks erakonna hariduspoliitiliste teeside arutelu. Ülevaate programmist andsid Paul-Eerik Rummo ja Toomas Kruusimägi.

Järgmisel päeval osalesin riigikogu palvushommikusöögil, mille eesmärk on korra kuus ühes riigikogu teiste kolleegidega arutleda kristlike väärtuste üle laiemalt ning lahata muid olulisi teemasid parteiüleselt.


Saaremaa ainsad töötavad tuulikud. Foto: erakogu

17.-18. juunil külastasin ühes teiste fraktsioonikaaslastega Saaremaad. Kohtusime erakonnakaaslastega ning kohalike tublide inimestega, et rääkida saare olevikust ning tulevikuplaanidest.

19. juunil avasime Haapsalus kuurordisuve. Vaatamata vihmasele ilmale oli meie imeilusale promenaadile kogunenud sadakond inimest, kes kõik soovisid osa saada selleks spetsiaalselt valmistatud näitetükist. Avasime muuhulgas ka minu ammuse unistuse- jääkaru skulptuuri.


Kuurordisuve avamine promenaadil. Foto: erakogu

21. juunil külastasime hasartmängumaksu nõukoguga Türi valda. Tutvusime vastrenoveeritud Türi kultuurikeskusega ning jagasime igakuiseid projektitoetusi. Juulikuine hasardi nõukogu toimus tavapäraselt Tallinnas riigikogus.


Türi kultuurikeskusega tutvumas. Foto: erakogu

Järgmisel päeval osalesin Haapsalu linnuses peetud rahvajaanipäeval. Lõke oli kõrge ning meeleolu ülev. Võidupüha ja Jaanipäev möödusid mööda Läänemaad eri jaanitulesid külastades. Sinna mahtusid jaanituli Haapsalu jahtklubis, Kuliste aasal Paliveres ning Taeblas.


Pööriöö jaanituli Haapsalu linnuses. Foto: erakogu


… ja jaanituli Veskiviigi sadamas. Foto: erakogu

26. juunil külastasime sugulastega Ema juubeli raames Vormsi saart, tutvusime kultuuriväärtustega, suhtlesime kohalike inimestega ning loomulikult pidasime Ema juubelit.


Reforminoorte suvepäevad Kivi puhkemajades. Foto: erakogu

9.-11. juulini osalesin reforminoorte suvepäevadel Tartumaal. 11. juulil toimus juba traditsiooniline (10. juubel) ameerika autode šõu Haapsalus.


Ameerika autode kiirendusvõistlus Haapsalus. Foto: erakogu

Evald Okase muuseumi hoovis võis juuli keskpaigas osa saada kuuma klaasi sümpoosionist. Samuti uhkeks traditsiooniks kujunenud Viljandi folk jättis selgi aastal unustamatu mulje. Omanäoline klubimuusikaüritus Airport Jam on end aastatega veidi devalveerinud, kuid meelitas hulgaliselt klubimuusikaaustajaid kokku selgi aastal.


Airport Jam 2010. Foto: erakogu

16. juulil käisime Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukoguga Alatskivi lossis. Lisaks tavapärasele nõukogu koosolekule, kus otsustasime maaelu toetavate projektide üle, vaatasime õhtul ka seal peetavat etendust "Vihurimäe", Marko Matverega peaosas.


Šoti stiilis Alatskivi loss. Foto: erakogu

21. juulil külastasime arendusjuhi Tõnu Parbusega Vormsit ning asutasime Reformierakonna Vormsi piirkonnaorganisatsiooni. Nüüd on Reformierakonnal Läänemaal kõikides omavalitsustes piirkonnad olemas.


Töö ja vile käivad koos. Vormsil piirkonda asutamas. Foto: erakogu

24. juulil osalesin Lihulas Läänemaa eakate suvepäevadel, kus tervitasin ning kiitsin meie tublisid pensionäre aktiivsuse eest.


Mudas. Foto: Einar Luik

Samal päeval püstitasin ühes 50 teise julgega mudavannide võtmise Guinessirekordi. 51 inimest korraga mudavannis 15 minutit järjest. Kuigi ilm oli jahe ja tuuline, oli see unustamatu elamus meie võrratul promenaadil.
Vaata ka videot SIIT!

Olavipäevaüritused Vormsil on saare kultuurisuve tipphetk. 31. juulil osalesin selle raames ka Vormsi saare üldkoosolekul, kus päevakorras tuulepargi rajamine saarele. Oma sõnavõtus rõhutasin, et Vormsi peab jääma looduslikult kauniks puhke- ja elupaigaks. Tuuleparke ja tehnorajatisi tehtagu mujale.


Punane- ei tuulepargile Vormsil. Foto: erakogu

1. augustil esines Haapsalu linnuses Jaan Tätte ühes Marko Matvere, Marja Liis Ilusa ning Liisi Koiksoniga. Selle suve ilusaim kontsertelamus.


Jaan Tätte tõi linnuse puupüsti rahvast täis. Foto: erakogu

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu augustikuine istung toimus Maaülikooli ruumes Tartus.


Erakonnakaaslasest Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Foto: erakogu

Selleaastane suvi on olnud võrratult ilus. Tänu kenadele ilmadele on olnud võimalus ka edukateks võistlusteks ning üsna mahukateks treeninguteks. Kuuma juuli- ja augustikuusse on jäänud mitmeid võistlusi- 3000m takistust Haapsalus, jooks ümber Pühajärve, elu esimene triatlon kodulinnas Haapsalus ning Viru-Nigula rahvajooks.

Loomulikult ei saa mainimata jätta selle suve spordi suursündmust- jalka MM-i! Tubli Hispaania. Kuigi pöidlad olid sel korral Brasiilia jaoks peos.


Jalka MM Vabaduse Väljakul. Foto: erakogu

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Luik: kutsehariduse maine on tõusuteel

Reformierakondlasest riigikogu liikme Lauri Luige hinnangul on rakenduskõrghariduse maine ja kvaliteet viimastel aastatel paranenud ning kutset omandada soovivate noorte hulk kasvanud.
www.postimees.ee/

«Nii näiteks ületab sel aastal kutsekoolidesse esitatud sisseastumisavalduste arv pakutavate kohtade arvu,» tõdeb Luik.

«Mäletan aegu, kus minu valimisringkonnas Läänemaal tegutses Taebla kutsekool, mille maine ei olnud parimate killast. Ligi 10-15 aastat tagasi oli see pigem varuvariant neile, kes gümnaasiumisse või kõrgemasse kooli sisse ei saanud. Täna, kus seesama kool on kolinud Haapsalu külje alla ning kannab nime Haapsalu Kutsehariduskeskus, on olukord 180 kraadi teine,» toob Luik näite ja lisab, et noored hindavad selle kooli head ning kaasaegset õppekeskkonda ja ka saadava hariduse kvaliteeti.

«Mina ei ütleks, et kutse- või rakendusharidus ei ole popp. Päris paljud mu tuttavad on valinud just selle tee. Arvestades seda, et kutsekoolide õppekeskkond on viimaste aastatega tõsise hüppe läbi teinud,» arvab Luik.

Luige sõnul on renoveeritud kutsekoolides tasemel arvutisüsteemid, kaasaegne tehnoloogia ning ilus ja puhas õppekeskkond.

Luik peab oluliseks, et noorel oleks lai valik erialasid annab, mis annab õppurile ka enama vabaduse otsustamaks oma edasise karjääri üle. «Kui õppekavades on tänapäevaseid, populaarseid ja huvitavaid erialasid, siis on ka noored varmad seda omandama.»

«Kutsekoolidel on reeglina ettevõtetega head suhted. Nii näiteks teeb Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool aktiivset koostööd ca 30 ettevõttega. Ettevõtted annavad koolile kasutada oma seadmeid ja masinaid ja esitavad spetsiifilised koolitussoovid ning õppeasutus koolitab välja spetsialisti,» räägib Luik.

Ettevõtted peaksid tema sõnul ise enam aktiivsust üles näitama ning koolidega kontakti otsima, sealhulgas õppekava arendamise aspekti silmas pidades. «Võimalused selleks on loodud ning koolid on reeglina koostööpakkumistele avatud. Üsna aktiivselt kuuluvad kutsekoolid ka erinevatesse liitudesse.»

Kirju kõrgharidusmaastik on Luige arvates probleem, kuid ka seal on viimasel ajal toimunud arenguid paremuse poole. «Koolide liitudes paraneb reeglina ka kvaliteet. Seadusandja poole pealt on haridusmaastikul tööd veel küllaga.»

Erinevate haridusastmete osakaalud jätaks Luik ma turu reguleerida. «Eks vaba turg ütleb ise suhteliselt palju ette, mida ning kui palju tarvis on. Mida vähem sekkub riik, seda parem. Selge on see, et erialaspetsialiste on alati tarvis.»

«Mida rohkem tuleb meile juurde erinevaid tööstusi jm ettevõtteid, seda enam on tarvis vastava ala spetsialiste. Riigi poolt kõike ette kirjutada ei ole mõeldav. Aktiivne suhtlus ettevõtjate ja akadeemilise ringkonna vahel on ja jääb ka tulevikus väga oluliseks teguriks oodatava väljundi saamisel,» leiab Luik.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0