Reformierakondlasest riigikogu liikme Lauri Luige hinnangul on rakenduskõrghariduse maine ja kvaliteet viimastel aastatel paranenud ning kutset omandada soovivate noorte hulk kasvanud.
www.postimees.ee/
«Nii näiteks ületab sel aastal kutsekoolidesse esitatud sisseastumisavalduste arv pakutavate kohtade arvu,» tõdeb Luik.
«Mäletan aegu, kus minu valimisringkonnas Läänemaal tegutses Taebla kutsekool, mille maine ei olnud parimate killast. Ligi 10-15 aastat tagasi oli see pigem varuvariant neile, kes gümnaasiumisse või kõrgemasse kooli sisse ei saanud. Täna, kus seesama kool on kolinud Haapsalu külje alla ning kannab nime Haapsalu Kutsehariduskeskus, on olukord 180 kraadi teine,» toob Luik näite ja lisab, et noored hindavad selle kooli head ning kaasaegset õppekeskkonda ja ka saadava hariduse kvaliteeti.
«Mina ei ütleks, et kutse- või rakendusharidus ei ole popp. Päris paljud mu tuttavad on valinud just selle tee. Arvestades seda, et kutsekoolide õppekeskkond on viimaste aastatega tõsise hüppe läbi teinud,» arvab Luik.
Luige sõnul on renoveeritud kutsekoolides tasemel arvutisüsteemid, kaasaegne tehnoloogia ning ilus ja puhas õppekeskkond.
Luik peab oluliseks, et noorel oleks lai valik erialasid annab, mis annab õppurile ka enama vabaduse otsustamaks oma edasise karjääri üle. «Kui õppekavades on tänapäevaseid, populaarseid ja huvitavaid erialasid, siis on ka noored varmad seda omandama.»
«Kutsekoolidel on reeglina ettevõtetega head suhted. Nii näiteks teeb Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool aktiivset koostööd ca 30 ettevõttega. Ettevõtted annavad koolile kasutada oma seadmeid ja masinaid ja esitavad spetsiifilised koolitussoovid ning õppeasutus koolitab välja spetsialisti,» räägib Luik.
Ettevõtted peaksid tema sõnul ise enam aktiivsust üles näitama ning koolidega kontakti otsima, sealhulgas õppekava arendamise aspekti silmas pidades. «Võimalused selleks on loodud ning koolid on reeglina koostööpakkumistele avatud. Üsna aktiivselt kuuluvad kutsekoolid ka erinevatesse liitudesse.»
Kirju kõrgharidusmaastik on Luige arvates probleem, kuid ka seal on viimasel ajal toimunud arenguid paremuse poole. «Koolide liitudes paraneb reeglina ka kvaliteet. Seadusandja poole pealt on haridusmaastikul tööd veel küllaga.»
Erinevate haridusastmete osakaalud jätaks Luik ma turu reguleerida. «Eks vaba turg ütleb ise suhteliselt palju ette, mida ning kui palju tarvis on. Mida vähem sekkub riik, seda parem. Selge on see, et erialaspetsialiste on alati tarvis.»
«Mida rohkem tuleb meile juurde erinevaid tööstusi jm ettevõtteid, seda enam on tarvis vastava ala spetsialiste. Riigi poolt kõike ette kirjutada ei ole mõeldav. Aktiivne suhtlus ettevõtjate ja akadeemilise ringkonna vahel on ja jääb ka tulevikus väga oluliseks teguriks oodatava väljundi saamisel,» leiab Luik.
