Lauri Luik: 16-aastaste valimisõigus aitab noori enam kaasata

Täna esitasime 41 riigikogu saadiku poolt parlamendi menetlusse Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovime langetada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisiga 16 eluaastani.

Kuna kohalike valimiste võtmeküsimusteks on tihtilugu teemad, mis lähedalt ka  gümnaasiuminoori ja spordiküsimused, siis on igati mõistlik anda sellele sihtrühmale õigus otsustusprotsessides senisest enam kaasa rääkida. Noorte valimisea langetamist on soovinud eelkõige noored ise, läbi katuseorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liidu.

Valimisõiguse laiendamine 16. eluaastani aitab tekitada noores inimeses harjumuse valimas käia ning oma kodanikukohust täita. Tänane olukord on paraku selline, et noorte valimisaktiivsus on madalam kui eakatel valijatel. Näiteks Eurobaromeetri järgi aastaste valimisaktiivsus peaaegu kaks korda väiksem kui üle 55-aastaste hulgas. Paljud otsustused puudutavad aga ka nooremat generatsiooni ning seetõttu on selle sihtrühma senisest suurem kaasamine meie prioriteet. Samas on Eestis noorte valimisaktiivsust aidanud tõsta edukalt rakendatud e-valimised.

16-aastastele valimisõiguse andmisel ei ole Eesti sugugi pioneer. Näiteks Austrias on noortel alates 2007. aastast võimalus kõikidel valimistel hääletada. Samuti rakendas Norra 2011. aastal projektikorras valimisea langetamist kohalikel valimistel.

Põhiseadus sätestab, et muudatuse saab vastu võtta, kui kaks järjestikust Riigikogu koosseisu selle poolt hääletab. Meie eesmärk on, et seadus võetaks teistkordselt vastu uue koosseisu poolt peale 2015. aasta märtsis toimuvaid parlamendi valimisi. Seadus võiks sellisel juhul rakenduda alates 2017. aasta kohalikest valimistest.

 

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
lauri.luik@riigikogu.ee
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga